Tartu teadlane pälvis kopsaka grandi bakterite ja viiruste vahelise võidurelvastumise uurimiseks

Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman. Foto: Erakogu

Bakterite ja bakteriviiruste ehk faagide vastastikused kaitsemehhanismid võivad pakkuda uusi lahendusi antibiootikumide resistentsuse probleemile. Selle mikroobidevahelise võidurelvastumise uurimiseks pälvis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi.

Antibiootikumide resistentsus on kasvav probleem bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravis. Baktereid ründavad viirused võivad pakkuda uusi lahendusi antimikroobsete meetodite, näiteks antibiootikumide ja nende lisandite, väljatöötamiseks. Juba ammu on mõistetud faagide potentsiaali patogeensete bakterite vastu võitlemisel, kuid nende kitsas peremeesring ja ennustamatu paljunemine on seni piiranud nende laialdast kasutust meditsiinis.

Tammani uurimus täidab mitu lünka nii baktereid, faage kui ka nendevahelisi suhteid puudutavas teadustöös. «Kuna bakterid ja faagid on aegade algusest koos evolutsioneerunud, toimub nende vahel omalaadne võidurelvastumine ja iga bakteri kaitsesüsteemi vastu tekib faagidel mehhanism, mis selle ületab,» selgitab Tamman.

Ühest küljest uurib teadlane, kuidas bakter end faagide vastu kaitseb. Bakterid peavad kogu elu taluma erinevaid stressitingimusi, sealhulgas faagirünnakuid, mistõttu on neil välja kujunenud kaitsemehhanismid, nagu toksiini-antitoksiini komplekt kromosoomides ning poomisvastus, mis viib bakteri elutegevuse stressi ajal justkui talveunne. Viimane aitab bakteritel üle elada ka antibiootikumide rünnaku ja samal ajal toetab resistentsuse teket ja levikut. Teisest küljest loodab Tamman avastada, mis aitab faagidel omakorda bakterite poomisvastust halvata, et pidurdada bakterite antibiootikumide resistentsuse levikut.

«Ehkki bakter Pseudomonas putida, keda ma uurin, ei ole meditsiiniliselt oluline, on see suguluses inim- ja taimepatogeenidega. Teades, kuidas faagid selle bakteri vastu saavad, võib anda ideid, mis aitaksid meil tulevikus bakterihaiguste vastu võidelda,» ütleb Tamman.

ERC toetus karjääri alustavale teadlasele on 1,5 miljonit eurot viie aasta peale. Projekt «Poomisvastuse valgud ja toksiini-antitoksiini süsteemid bakterite ja faagide vahelises võidurelvastumises» (lühend PhaBacArms) algab 2024. aasta alguses ja kestab 2028. aasta lõpuni.

Loe Hedvig Tammani uurimistöö kohta pikemalt teisipäevasest Postimehest ja kuula Kuku raadio saadet «Kukkuv õun».