Uuring: suur osa vabatahtlikest süsinikukrediitidest on läbi kukkunud

Pilt on illustreeriv Foto: Pexels

Vaid väike osa kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimiseks müüdavatest metsapõhistest süsinikukrediitidest erasektoris aitavad uue uuringu kohaselt raadamist ennetada.

Pea 20 kompensatsiooniprojekti Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias käsitlenud uuringus selgus, et vaid 5,4 miljonit kvooti 89 miljonist krediidist – ligikaudu 6 protsenti – tõid kaasa süsinikdioksiidi vähenemise läbi metsade säilitamise, kirjutavad teadlased ajakirjas Science avaldatud uuringus.

Süsinikuturul esindab üks krediit üht tonni süsinikdioksiidi, mis on atmosfäärist eemaldatud kas läbi puude kasvatamise või metsaraie vältimise. Igal aastal eraldub atmosfääri fossiilkütuste põletamisest ja vähemal määral ka metsaraie tagajärjel ligi 40 miljardit tonni süsinikdioksiidi, mis on peamine põhjus, miks globaalne keskmine temperatuur tõuseb.

Kliimamuutuste hoogustudes on surve ettevõtetele ja riikidele kasvuhoonegaaside heidet vähendada suurenenud ja sellega kasvanud ka vabatahtlik süsinikuturg. 2021. aastal tuli enam kui 150 miljonit krediiti väärtusega ligikaudu 1,2 miljardit eurot vabatahtlikult süsinikuturult REDD+ programmist, mis tegeleb raadamise ja metsade degradeerumise vähendamisega arengumaades. Niisuguseid skeeme on süüdistatud läbipaistmatuses, kahtlastes raamatupidamistavades ja konfliktses ülesehituses.

Skeemide püsimine on kahtluse all muu hulgas ka sellepärast, et metsatulekahjud on hakanud levima metsadesse, mis on süsinikukrediitide süsteemiga seotud. Zimbabwe on lubanud konfiskeerida poole kõigist nende maal teenitud krediidituludest, paljastades veel ühe nõrga lüli. Uuringus kriitikanoolte alla sattunud projektid on erinevad paralleelsetest skeemidest, mida toetab ÜRO ja mis samuti kannavad nime REDD+.

«Süsinikukrediidid teevad suured saastajad näiliselt tõsiselt võetavaks,» ütles uuringu vanemautor, Cambridge’i ülikooli maamajanduse osakonna professor Andreas Kontoleon. «Siiski näeme, et väited suurte metsaalade päästmisest heite kompenseerimiseks on liialdatud,» ütleb ta. «Sisuliselt ennustatakse krediitidega, kas keegi raiub puu maha, ja siis müüakse seda ennustust,» lisas ta avalduses. «Kui liialdad või eksid, olgu see tahtlikult või mitte, müüd sooja õhku.»

Metsa säilitamise määra ülehindamine on võimaldanud erasektori süsinikukrediitide arvul turul pidevalt kasvada. See on omakorda hindu alla surunud. Juuli lõpust on kõige konkurentsivõimelisemaid looduspõhiseid süsinikukrediite müüdud umbes 2,3 euro eest tonni süsinikdioksiidi kohta. 2022. aasta keskmine hind oli S&P Global Commodity Insightsi andmetel 8,8 dollarit.

Värske uuring on üks esimesi eelretsenseeritud hinnanguid mitme tüüpilise projekti kohta. Kontoleon uuris oma töörühmaga 18 erasektori REDD+ projekti Peruus, Colombias, Kambodžas, Tansaanias ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Projektide tulemuslikkuse hindamiseks tuvastasid teadlased igas piirkonnas kontrolliks ka sarnaste tingimustega alad, kus metsakaitse skeeme ei kasutatud.

«Kasutasime võrdluseks päris kohti, et näidata, millised REDD+ metsaprojektid tõenäoliselt praegu välja näevad,» ütles juhtivautor ja Amsterdami vaba ülikooli teadlane Thales West. Kõigist 18 projektist, mis 2020. aastaks pidid genereerima 89 miljonit krediiti, oleks metsaraiet vähendanud vaevu 60 miljonit, kui sedagi, leiti uuringus.

Skeemide tulemuslikkuse niivõrd suur erinevus lubadustest võib tuleneda mitmest asjaolust. Üks neist on, et krediite arvutatakse ajalooliste trendide põhjal, mis võivad olla ebatäpsed või tahtlikult liialdatud. Lisaks on vaja projitseerida metsaraie või metsastamise määrasid pikema aja jooksul, mis on keeruline. Samuti võivad projektid asuda piirkondades, kus oluline kaitse oleks toimunud niikuinii. Ühe autori sõnul on ehk kõige problemaatilisem pidev stiimul liialdada.

«On olemas pahatahtlikud stiimulid genereerida tohutul hulgal süsinikukrediite ja turg on sisuliselt reguleerimata,» ütles Kontoleon. «Tööstus peab tegelema lünkade sulgemisega, mis võimaldavad pahatahtlikel tegutsejatel kompensatsiooniturge ära kasutada.»