NEW SCIENTIST ⟩ Teadlane selgitab, kuidas Jupiteri kuudelt elu märke otsitakse

JUICE'i start Ariane raketil tänavu aprillis. Foto: ESA / AP / Scanpix

Aastakümneid kestvaid kosmosemissioone planeeritakse sekundi täpsusega. Täpsed marsruudid, mida laevad Päikesesüsteemis läbivad, on hoolikalt kaardistatud, põhinedes aastatepikkusel disainil ja testimisel. Neist kõrvale kaldumiseks peab olema väga hea põhjus.

2005. aastal NASA Cassini Saturni-missiooni ajal see aga juhtus. Märgates midagi ebatavalist, palus Imperial College Londoni füüsik Michele Dougherty lähemalt vaadata ühte Saturni kuud, Enceladust. Mida sond nägi, oli uskumatu: kuu kuuma lõunapooluse praegudest paiskusid välja tohutud veevood.

Praegu, mil Cassini on oma tegevuse ammu lõpetanud, ootab Dougherty põnevusega veelgi ebatavalisemate avastuste tegemist. Ta on Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) juhitud Jupiteri jäiste kuude missiooni (JUICE) peauurija. Aprillis startinud projekti eesmärk on selge: mõista paremini, kas Jupiteri kuudel on sobivaid komponente elu olemasoluks.

Jupiteril on 80-95 kuud, kuid JUICE keskendub kolmele neljast suurimast. See lendab mööda Europat, Ganymedest – Päikesesüsteemi suurimat kuud – ja ka Kallistot, enne kui jõuab Ganymedese orbiidile.

Dougherty räägib New Scientistile, miks peame olema avatud ootamatutele saladustele, mis võivad peituda nende maailmade jääkattes, ja kuidas ta kavatseb need avastada.