/nginx/o/2024/01/03/15813504t1h4480.jpg)
/nginx/o/2023/08/30/15557433t1h9efa.jpg)
Kui musträstad tunnevad end haigena, lähevad nad inimestega sarnaselt varem magama.
Väikeste haigustega saame tavaliselt mõnepäevase puhkusega hakkama, aga me ei tea, kuidas metsloomad nendega toime tulevad, ütleb Rootsi Lundi ülikooli teadlane Arne Hegemann.
Mõned väiksemad loomad peavad iga päev toitu otsima, sest neil pole suuri rasvavarusid, ütleb ta. Kui selliste liikide esindajad on nõrgad, võidakse nad ära süüa.
Et uurida, kuidas need loomad haigustega toime tulevad, püüdsid Hegemann ja ta kolleegid kinni 45 Euraasia musträstast (Turdus merula) ja märgistasid linnud nende liikumise jälgimiseks kiirendusmõõturitega.
Umbes pooltele lindudele süstiti lipopolüsahhariidi – segu, mis jäljendab bakteriaalset infektsiooni, provotseerides immuunsüsteemi. Pärast vabastamist jälgiti linde 48 päeva. Teadlastel õnnestus saada andmeid 10 süstitud linnu ja 12 mittesüstitud linnu kohta.
Süsti saanud linnud liikusid 20 päeva jooksul pärast süstimist 19 protsenti vähem kui linnud, kes ei saanud süsti. See oli suuresti tingitud sellest, et «haiged» linnud läksid õhtul umbes tund aega varem puhkama kui kontrollrühm.
Põhitundidel, mil linnud on kõige aktiivsemad, oli mõlema rühma aktiivsus ligikaudu võrdne.
«Me oleme alati eeldanud, et haiged linnud normaliseeruvad 24 või võib-olla 48 tunni pärast,» ütleb Hegemann. «Tõeliselt ootamatu on see, et käitumine muutub kuni kolmeks nädalaks.»
Haiguse tagajärjed võivad teatud aastaaegadel olla raskemad, näiteks talvel või siis, kui loomad toidavad poegi.
Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Sten Kohlmann.