Kepid nurka? Suusakuurorte ootavad lumevaesed talved (1)
/nginx/o/2023/08/29/15556449t1h5f43.jpg)
Kui kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine jätkub praeguses tempos, päädib see sajandi lõpuks pea kolmekraadise globaalse keskmise temperatuuri tõusuga üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. See mõjuks hukatuslikult enamusele Euroopa suusakuurordest, mis seisaksid silmitsi kriitilise lumepuudusega, selgub teisipäeval avaldatud uuringust.
Isegi kui globaalse keskmise temperatuuri tõus suudetaks Pariisi leppe eesmärgi kohaselt piirata 1,5 kraadini üle tööstuseelse keskmise (mis on vähetõenäoline) peaks kolmandik Euroopa 2234 suusakuurordist siiski maadlema tõsise lumepuudusega, kirjutasid teadlased ajakirjas Nature Climate Change.
Kui globaalne keskmine temperatuur tõuseb madalama temperatuurilävendini, võiksid kõrgematel kõrgustel ja laiuskraadidel asuvad kuurordid näiteks põhjamaades ning Prantsuse, Šveitsi ja Austria Alpides kliimariski vähendada näiteks mehaanilise lumetootmisega. Uuring, kus esimest korda arvestati ka lume valmistamiseks kuluva energia ja vee kliimamõju, ütleb, et lumetootmisest poleks siiski kasu lõunapoolsemates ja madalamates kuurordes.
«Lumetootmisega kaasnevad investeeringud ja käitamiskulud, mis on kuurortidele tõsine majanduslik risk, ütles Prantsusmaa riikliku agronoomiauuringute instituudi teadlane ja uuringu juhtivautor Hughes Francois AFP-le.
Isegi kui kunstlund saaks toota piisavalt odavalt, et kuurort avatuna hoida ja kasumit teenida, panustaks see siiski oma energiakulukusega kliimasoojenemisse ja tekitaks nõiaringi, näitas uuring. Pool maailma suusakuurordest asub Euroopas, kus need teenivad umbes 28 miljardit eurot aastas ja mängivad kohalike majanduste toetamisel võtmerolli.
Uurimistöö tarvis jagasid Francois ja kolleegid kuurordid 18 erinevasse tsooni, mõned neist jäid ühe riigi piiresse. Kasutades võrdlusaluseks keskmist lumekogust perioodil 1961-1990, kombineerisid nad regionaalsed kliimamudelid andmetega lumetootmise tingimuste kohta.
Francois ja kolleegid tuvastasid 18 erinevat tsooni, mõned ühe riigi piirides ja teised üle rahvusvaheliste piiride. Kasutades lähteandmetena keskmist lumekogust aastatel 1961-1990, ühendasid nad piirkondlikud kliimamudelid kuurortide ruumiandmetega ning infoga lumetootmiseks vajalike tingimuste kohta.
Töörühm selgitas välja, kuidas erinev globaalse keskmise temperatuuri tõus (1,5 °C, 2 °C, 3 °C ja 4 °C üle tööstuseelse keskmise) Euroopa suusakuurorte alates Briti saartest kuni Türgini ja Skandinaaviast Vahemere piirkonnani mõjutaks. Praeguseks on Maa pinnalähedane temperatuur keskmiselt juba 1,2 °C võrra tõusnud, võimendades sellega äärmuslikke ilmastikunähtusi kogu maailmas. Teadlaste hinnangul võime jõuda 1,5 °C soojenemiseni juba käesoleval kümnendil.
«Kõigis Euroopa mäestikes asuvates suusakuurordes halvenevad lumetingimused võrreldes viimaste aastakümnetega,» ütles Meteo-France’i ja Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse teadlane Samuel Morin. Kui aga globaalne keskmine temperatuur peaks tõusma 3 kraadi üle tööstuseelse keskmise ja kunstlund üldse ei kasutataks, oleks igal teisel aastal Saksamaa ja Austria Alpides ja Türgis asuvates kuurordes suur risk, et lund üldse ei tule. Sama probleemiga peaksid rinda pistma 87 protsenti kuurordest Šveitsi Alpides, 70 protsenti põhjamaades ja 91 protsenti Karpaatides.
Kui aga temperatuuritõus jääb Pariisi leppe eesmärgi piiresse, on suur risk lumest ilma jääda vaid 4-7 protsendil kuurordest Šveitsi, Prantsuse ja Austria Alpides, 20 protsendil Saksa alpides ja 48 protsendil põhjamaades.