Teadlased kutsuvad valitsusi üles tõstma sigarettide ostmise seaduslikku vanust 22 aastani või kõrgemale, kuna uuringud näitavad, et see muutub 22. eluaastast vähem sõltuvust tekitavaks ja siis on vanemas eas lihtsam suitsetamisest loobuda. Uuringut esitleti ESC Congress 2023 raames.
NIKOTIINI OHUD ⟩ Vaata, mis juhtub, kui hakkad suitsetama enne 20. eluaastat (1)
2020. aastal tarvitas tubakat rohkem kui iga viies inimene maailmas. Tubakas tapab kuni pooled selle tarvitajatest.
Alla 50-aastastel suitsetajatel on viis korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse kui mittesuitsetajatel. Tubaka ostmise seaduslik vanus on paljudes riikides 18 aastat, kuid mõnes riigis polegi vanusepiiranguid.
Hinnanguliselt proovib üheksa iga päev suitsetavat täiskasvanut kümnest suitsu esimest korda 18-aastasena, 99 protsenti proovib suitsu enne 26. eluaastat.
Suitsetamine Eesti noorte seas
Konjunktuuriinstituudi 2019. aasta uurimusest ilmnes, et alternatiivsete nikotiinitoodete kasutamine on oluliselt suurenenud. Eriti märgatav on nende levik noorte seas.
2018. aastal oli koolinoorte hulgas 37 protsenti poistest ja 28 protsenti tüdrukutest vähemalt korra proovinud e-sigarette, huuletubakat oli proovinud 15 protsenti poistest ja 11 protsenti tüdrukutest. Uuringus osalenud 15-aastastest oli 13 protsenti esimese sigareti suitsetanud juba 11-aastasena või varem. 13-aastastest oli sama kogemusega suitsetajaid juba 8 protsenti.
Samas on igapäevaseid ehk regulaarseid nikotiinitarvitajaid kogu elanikkonnas rohkem (23 protsenti) kui õpilaste seas (7 protsenti).
Jaapanis vaadeldi uues uuringus seost suitsetamise alustamise vanuse, nikotiinisõltuvuse ja suitsetamisest loobumise vahel. Uuring hõlmas suitsetajaid, kes olid külastanud Jaapanis suitsetamisest loobumise kliinikut. Osalejad täitsid Fagerströmi nikotiinisõltuvuse testi (FTND), mis esitab küsimusi nagu «Kui kiiresti pärast ärkamist suitsetate Te oma esimese sigareti?», «Kas Teil on raske suitsetamisest hoiduda kohtades, kus see on keelatud?» ja «Mitu sigaretti Te päevas suitsetate?». Iga vastuse hinded liideti kokku, et saada nikotiinisõltuvuse hinnangud: madal (1–2), madal kuni mõõdukas (3–4), mõõdukas (5–7) või kõrge (8 või kõrgem).
Osalejad jagati kahte rühma, lähtudes suitsetamise alustamise vanusest (alla 20-aastased ning 20-aastased või vanemad). Piirvanuseks kasutati 20 aastat, kuna selles vanuses saab Jaapanis seaduslikult suitsu osta. Hingeõhus mõõdeti vingugaasi kogust, et saada teada viimase 24 tunni jooksul suitsetatud sigarettide arv. Suitsetamisest loobumine defineeriti kui tubaka suitsetamata jätmine viimase seitsme päeva jooksul ja kui hingeõhus oli vingugaasi tase alla 7 ppm (miljondikosa) ehk alla 0,0007 protsendi.
Teadlased analüüsisid nikotiinisõltuvuse ja eduka suitsetamisest loobumise vahelisi seoseid vastavalt suitsetaja vanusele. Analüüsid kohandati vastavalt soole ja vanusele, mil suitsetamisest loobumise kliinikut külastati.
Uuringus osales 1382 suitsetajat, kellest 30 protsenti olid naised. Esmimest korda suitsetamisest loobumise kliinikusse sattujate keskmine vanus oli 58 aastat. Umbes 556 suitsetajat hakkasid suitsetama enne 20. eluaastat (varajased suitsetajad), samas kui 826 suitsetajat olid suitsetamise alustamise ajal 20-aastased või vanemad (hilised suitsetajad).
Varajased alustajad teatasid suuremast sigarettide arvust päevas (25) võrreldes hiliste alustajatega, kes suitsetasid 22 sigaretti päevas. Varakult alustanutel oli kõrgem hingamisteede vingugaasi tase võrreldes nendega, kes alustasid hiljem (vastavalt 19 ja 16,5 miljondikosa) ja kõrgemad FTND hinnangud (vastavalt 7,4 ja 6,3).
Vähem kui pooled varakult alustajatest (46 protsenti) lõpetasid suitsetamise edukalt võrreldes 56 protsendiga hilja alustanutest. Varakult alustajatel oli ka 30 protsenti väiksem tõenäosus harjumusest edukalt loobuda võrreldes hiljem alustajatega.
Osalejad jagati veel nelja rühma vastavalt sellele, kui vanalt nad suitsetama hakkasid (17-aastased ja nooremad, 18–19, 20–21 ning 22-aastased ja vanemad). Neljas rühmas olid FTND skoorid vastavalt 7,5, 7,2, 6,7 ja 6,0, mis näitab, et need, kes alustasid suitsetamist 22-aastasena või vanemana, olid nikotiinist vähem sõltuvuses.
Jaapani riikliku haiglaorganisatsiooni Kyoto meditsiinikeskuse professor ja uuringu juhtiv autor dr Koji Hasegawa ütles: «Meie uuringu tulemused näitavad, et varakult suitsetamise alustamine on seotud suurema nikotiinisõltuvusega isegi noores täiskasvanueas. Uuring näitab, et tubaka seadusliku ostuea tõstmine vähemalt 22. eluaastani võib vähendada nii nikotiinisõltlaste arvu kui ka tervisele kahjulike tagajärgede ohtu.»