NEW SCIENTIST ⟩ Ekstreemsetel ilmastikunähtustel on inimeste näpujäljed küljes

Tänavused metsatulekahjud Kanadas. Foto: Handout

Meedia kajastas kliimamuutuse rolli äärmuslikes ilmastikunähtustes sageli järgmiselt: «Kuigi see on nähtus, mida globaalne soojenemine muudab sagedasemaks, ei saa me üksikuid ilmastikunähtuseid kliimamuutusele omistada.» See oli õige 20. sajandil, kuid tänapäeval kindlasti mitte, kirjutab kliimateadlane Friederike Otto.

Esimene uuring, mis omistas individuaalse ilmanähtuse - 2003. aasta suvel Euroopat tabanud kuumalaine - kliimamuutusele, avaldati 2004. aastal. Paljud järgnesid. Üle 50 neist on koostanud organisatsioon World Weather Attribution, mille ma 2015. aastal koos teiste kliimateadlastega asutasin. Meie eesmärgiks on uurida, kas inimtegevusest tingitud kiimamuutus muudab selliseid ilmastikunähtuseid nagu ekstreemsed põuad, sademetehulgad ning kuumalained tõenäolisemaks ja intensiivsemaks.

Eelmisel aastal koostatud uuringus leidsime, et Pakistanis aset leidnud mussoonvihmad, mis põhjustasid üleujutusi, vähemalt 1500 surma ja rohkem kui 30 miljardi dollari ulatuses varalist kahju, olid kliimamuutuse tõttu kuni 75% intensiivsemad. Ka tänavused ekstreemsed kuumalained Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerika poleks toimunud ilma kliimamuutuseta. Sellised uuringud moodustavad kõige hilisemates ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu raportites uue tõestusmaterjali, näidates, et inimtekkeline kliimamuutus «mõjutab juba praegu ilmastiku ja kliima äärmusi planeedi igas piirkonnas».