Austraalia all laiutab pööraselt suur moodustis - loe, millega tegemist

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels

Austraalia maismaal on tohutu maa-alune saladus. Geoloog Andrew Glikson räägib oma uusimatest uuringutest, mis näitavad, et Austraalia mandri alla võib olla mattunud võimas asteroidikraater. Kõik tõendid viitavad sellele, et see on suurim teadaolev kraater meie planeedil.

Glikson hindab teadusajakirjas Tectonophysics avaldatud uuringus, et selle kraatri, tuntud ka kui Deniliquini struktuur, läbimõõt on üle 515 km. See muudaks suurima kinnitatud kraatri, umbes 160 km laiuse Vredeforti kraatri Lõuna-Aafrikas, enda kõrval väga pisikeseks. Sama oleks ka sarnase suurusega Chicxulubi kraatriga, mis on oletatavalt pärit asteroidist, mis hävitas dinosaurused.

Deniliquini struktuuri olemasolu pakkus esmakordselt välja 90ndate lõpus Tony Yeates, kes oli selle viimase magnetmustritel põhineva uuringu kaasautor. 2020. aastal lõpetatud järelanalüüs kinnitas, et Uus-Lõuna-Walesi lõunaosas asuva piirkonna all oli suur moodustis. Samas ei olnud neil aga kindlaid tõendeid, et selle moodustise põhjustas asteroid.

Siin tekib aga küsimus: Kuidas selline massiivne struktuur inimeste jalge alla nii märkamatult mattub?

Glikson selgitab: «Kui asteroid tabab Maad, tekitab see ülestõstetud tuumaga kraatri. Seda saab võrrelda veepiiskadega, mis lendavad ülespoole, kui kukutada kivike vette.»

See keskne ülestõstetud kuppel võib miljonite aastate jooksul laguneda, muutudes vähem silmapaistvaks. Kui kraater ei ole lihtsalt setete alla mattunud, võib konstruktsiooni hõlmata ka Maa tektooniliste plaatide vaheline kokkupõrge, kuna üks põrkuv plaat surutakse teise alla.

Lisaks kupli avastamisele on veel mitmeid tugevaid vihjeid, mis kinnitavad seda struktuuri kui asteroidikraatrit, näiteks maakoore sümmeetrilised lainetused, mis võivad tekkida löögi äärmuslike temperatuuride tõttu.

Kahjuks on suurem osa Deniliquini struktuuri kohta kogutud tõendeid pärit ainult maapinnalt ja Glikson rõhutab sügava puurimise vajadust, et saada «tõend kokkupõrkest».

Sellegipoolest näitavad tema viimased uuringud, et selle kraatri tekitanud asteroidi kokkupõrge leidis aset ligikaudu 445 miljonit aastat tagasi, langedes kokku nn hilis-ordoviitsiumi massilise väljasuremise sündmusega, mis hävitas 85 protsenti kogu elust Maal.

Gliksoni sõnul oli selle kokkupõrke ulatus enam kui kaks korda suurem Chicxulubi kokkupõrke ulatusest, mis hävitas dinosaurused.