:format(webp)/nginx/o/2023/08/10/15512645t1hdca1.jpg)
NASA marsikulgur Curiosity on avastanud esimesed tõendid selle kohta, et planeedil oli kunagi vahelduvate niiskete ning kuivade perioodidega kliima, mis sarnanes Maa aastaaegadega, selgub kolmapäeval avaldatud uuringust. Leid viitab sellele, et punase planeedi tingimused võisid kunagi elu tekkeks sobivad olla.
Kuigi Marsi pinda katab nüüd kuiv kõrb, arvavad teadlased, et miljardite aastate eest leidus planeedil ka jõgesid ning tohutuid järvi.
Marsikulgur Curiosity on alates 2012. aastast uurinud tohutut Gale’i kraatrit, mis on arvatavasti endise järve kodu ning mille keskel on tohutu kuue kilomeetri kõrgune setete mägi.
«Me saime kohe aru, et tegutseme järvede ja jõgede setetes, kuid me ei teadnud, millise kliimaga need siduda,» ütles William Rapin, Prantsusmaa CNRSi teadusuuringute keskuse uurija ning teadustöö juhtiv autor, AFP-le.
/nginx/o/2023/08/10/15512657t1h0a95.jpg)
2021. aastal leidis Curiosity mäe nõlvalt kuusnurksed soolasetteid, mille vanus on ligi neli miljardit aastat. Kulguri instrumendid tegid kindlaks, et tegemist on muda kuivamisel tekkinud pragudega, kirjeldatakse teadusajakirjas Nature avaldatud uuringus.
«Kui järv kuivab, siis muda praguneb. Kui järv uuesti veega täitub, paranevad praod jälle ära,» selgitas Rapin. Kui see protsess piisavalt palju kordub, saavutavad praod kuusnurkse kuju.
Seetõttu on see «esimene käegakatsutav tõend sellest, et Marsil oli tsükliline kliima,» ütles Rapin. Regulaarselt esinevad niisked ja kuivad aastaajad (nagu Maal) võisid elu tekkeks sobivaid tingimusi pakkuda, ütlesid teadlased.
Varem on Curiosity Marsil ka orgaaniliste ühendite olemasolu tuvastanud. Need ühendid viitavad samuti elu võimalikkusele punasel planeedil. Kuid elu tekkeks on lisaks ehituskividele vaja ka sobivaid tingimusi.
/nginx/o/2023/08/10/15512624t1h7b49.jpg)
«Liiga kuivas keskkonnas ei saa need molekulid iialgi tekkida – nagu ka liiga niiskes,» ütles Rapin. Suure peaga rohelisi mehikesi ei tasu siiski loota – kui Marsi kliima suutis elu teket toetada, tekkisid seal ilmselt algelised üherakulised mikroorganismid.
«Tänu Curiosity kulgurile oleme 11 aasta jooksul leidnud piisavalt tõendeid selle kohta, et iidne Marss võis mikroobse elu teket toetada,» ütles NASA Jet Propulsion Laboratory teadlane Ashwin Vasavada.
Sellise iidse maastiku avastamine poleks Maal tektooniliste protsesside tõttu kunagi võimalik olnud. Maakoore vertikaal- ja horisontaalsuunaline liikumine kujundab pinda pidevalt ümber ning seega kaovad sellised pikaajalised mineviku jäljed, nagu Marsilt avastatud kuusnurgad.
Seetõttu võib Marsi uurimine aidata meil mõista ka seda, kuidas elu meie koduplaneedil alguse sai.