Kuum ilm vähendab tihase valvsust

Rasvatihane Pärnus. Pilt on illustreeriv Foto: Henn Soodla

Euroopa kuumeneb, kuumalained sagenevad ja intensiivistuvad. Märkame, kuidas kuuma leevendamiseks otsivad inimesed varju ja jahutavad end veega, ning teame, et selline käitumine on sarnane teiste loomadega. Muutust loomade omavahelises suhtluses ei pruugi me aga nii lihtsalt tähele panna, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja blogis.

Linnu ainevahetus on kiire (lendamine nõuab palju energiat), mistõttu on ka linnu kehatemperatuur kõrge. Lisaks on enamik linde väikesed, mis tähendab, et soojas võib lind kergesti kuumarabanduse saada. Siiski on hoolimata paljudest linnu füsioloogia uuringutest ja ühest paremini uuritud loomade suhtluskanalist – lindude häälitsustest – märksa vähem teada, kuidas soe linnu käitumist mõjutab. Hoiatamine, hoiatushüüu kuulmine või sellele reageerimine on lindudele aga äärmiselt oluline – tõrge suhtluses võib tähendada surma.

Seda, kuidas muutub rasvatihase (Parus major) käitumine temperatuuri tõustes, uurisid Prantsusmaa teadlased Lyoni ümbruse metsades, kus õhusooja oli 18–36 °C. Tihastele mängiti kõlaritest hoiatushüüdu, mis annab märku kiskjast, kellele koos kambakas teha – hulgakesi koos tänitatakse (ingl mobbing) kiskjat jahist loobuma. Lisaks mängiti tihastele metsvindi laulu, millele linnud küll reageerisid, kuid oluliselt passiivsemalt kui hoiatusele: mobimist kuuldes lähenes rasvatihane kõlarile märksa lähemale, kui metsvinti (Fringilla coelebs) kuuldes (12,6 m vs. 19,2 m), ka tegi rasvatihane ise rohkem (5,3 vs. 0,21 korda) hoiatushäälitsusi teise tihase hoiatusi kuuldes.

Õhutemperatuuril ja rasvatihase käitumisel on seos. Sooja ilmaga hoidusid tihased hoiatushüüdu mängivast kõlarist kaugemale ning vähenes ka nende endi hoiatushüüdude arv. Kõige paremini selgitas kõlarile lähenemise distantsi viie tunni keskmine õhutemperatuur enne katset – aktiivseimad (uudistasid kõlarit kõige lähemalt) olid rasvatihased ajal, kui sooja oli 19,5 °C, külmema ja soojema ilmaga hoidusid nad kaugemale.

Linnu liikumist mõjutab pikaajalisem kõrge temperatuur hetkekuumast rohkem ilmselt seetõttu, et tegu on kumuleeruva mõjuga, sest pikka aega kestev kuum kurnab organismi ja reageerimine on selle võrra loium. Hoiatushäälitsuste sagedust selgitas kõige paremini katse hetketemperatuur – rohkem vastasid hüüdele rasvatihased, kui keskmine temperatuur oli 29,5 °C, sellest soojema ja külmema ilmaga vastasid harvem.

Sooja ilmaga hoidusid tihased hoiatushüüdu mängivast kõlarist kaugemale ning vähenes ka nende endi hoiatushüüdude arv.

Seega, rasvatihase reaktsioon kutsele tulla kiskjale kambakat tegema sõltub päevasoojast: sooja ilmaga muutub rasvatihase aktiivsem kaitsestrateegia passiivsemaks. See teadmine on oluline tänase kliimasoojenemise oludes – kui temperatuur mõjutab hoiatussignaali esitamist ja sellele reageerimist, võib see pikas plaanis suurendada liigi kisklusaltisust ja kahandada ellujäämust.

Kuigi seosed rasvatihase käitumise ja õhutemperatuuri vahel ilmnesid, vajab veel selgitamist, kas tegu on füsioloogilistest muutustest tingituga (kurnatus) või on tegu käitumise paindlikkusega. Kuna linnades on kuumalained intensiivsemad kui maal, võib linnalinnu reaktsioon kuumalainele veelgi märkimisväärsem olla. Samuti on oluline teada, kuidas reageerib kuumalaines kiskja – tõenäoliselt jätab see jälje ka tema käitumisele.