NEW SCIENTIST ⟩ Pöörane värk: kosmilisse tühjusse saab künda vagusid, mis ära ei kao?

Gravitatsioonilained võivad sosistada teadlaste kõrvu universumi kohta suurimaid saladusi. Muu hulgas ka seda, kas meie nähtav ja tajutav maailm on ehk hologramm: neljamõõtmeline aegruum, mis tekib kahemõõtmelise kõiksuse «fotoplaadi» pinnalt Foto: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Kosmoloogia ja füüsika kuumimad küsimused võivad juba lähiaastatel saada vastuse. Sealhulgas ka see, kas meie maailm on hologramm müstilisel «fotoplaadil», mis on lapik nagu fotoplaadid ikka.

Kui mustad augud universumi sügavuses kokku põrkavad, vabaneb sest põrkest energia gravitatsioonilainete kujul. Neid laineid võib ette kujutada läbimas ruumi-aja, nagu veekogu pinnal langev kivike tekitab laineid.
Tegelikult ennustab Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria, et gravitatsioon tuleneb massi tekitatud aegruumi kõverdumisest, et gravitatsioonilained peaksid endast järele jätma äärmiselt peene struktuuriga muutuse aegruumis. Teisisõnu – universumil on mälu.
Sellise «gravitatsiooniline mälu» efekt on nii nõrk, et seda võiks pidada peaaegu homöopaatiliseks. Kuid viimastel aastatel on mõned optimistlikud astrofüüsikud võtnud endale väljakutse proovida selle olemasolu tõestada.