Balkani ilvest ohustab kummaline vaenlane (1)
/nginx/o/2023/08/04/15500068t1ha885.jpg)
Balkani ilves (Lynx lynx balcanicus) on aastaid ellujäämise nimel võidelnud, sest metsaraiega on hävitatud tema elupaiku ning salakütid on seda haruldast mägikassi ja ka tema toidulaual olevaid loomi jahtinud. Kuid nüüd on teadlased avastanud veel ühe suure vaenlase, mis tõenäoliselt survet ohustatud liigile veelgi suurendab. See vaenlane on hulkuv koer.
Hulkuvad koerad on Balkanil olnud kaua aega probleem, mis on aina kasvanud. Suured koerakarjad kujutavad endast linnades ohtu rahvatervisele ja murravad maal kariloomi. Probleem on eriti terav Põhja-Makedoonias, kus hinnanguliselt ainuüksi pealinnas Skopjes elab umbes 6000 metsikut koera. Riiklikku andmestikku hulkuvate koerte kohta ei ole.
Hulkuvate koerte probleem põrkub otseselt aastatepikkuse võitlusega Balkani ilvese päästmise nimel. Balkani ilvest peetakse üheks piirkonna ohustatumaks loomaks. Ekspertide hinnangul on neid oma elupaika – mägised piirkonnad Albaanias, Kosovos ja Põhja-Makedoonias – jäänud umbes 40.
«Saime aru, et on olemas veel üks kiskja, mis ei ole n-ö tüüpiline ega loomulik. See kiskja on hulkuv koer,» ütles Makedoonia ökoloogiaühingu esindaja Dime Melovski, kes on ilvest Mavrovo rahvuspargis seiranud alates 2006. aastast. «Nende näol on tegu teise kiskjaga, kellega ilves peab konkureerima,» rääkis ökoloog AFP-le.
Melovski ja teiste looduskaitseorganisatsioonide, vabatahtlike, jahimeeste ja metsavahtide koostöös on osaliselt tänu rajakaamerate kasutamisele metsadel aastate jooksul siiski silm peal hoitud. Umbes neli aastat tagasi märkas rühm uut mustrit – hulkuvad koerad murdsid palju hirvi, kes on toiduks ka ilvesele, moodustades tema toidulauast ligikaudu 70 protsenti.
Ekspertide sõnul on probleemi ulatus endiselt ebaselge, sest piiratud ressursside tõttu saavad nad uurida vaid kitsaid territooriumilõike. Loomaõiguste aktivistid väidavad, et Põhja-Makedoonias ja Balkanil laiemalt on hulkuvate koertega seotud probleemid püsinud niivõrd kaua valitsuste tegevusetu pärast. Oma rolli mängib ka lemmikloomaomanike vastutustundetu käitumine.
«Probleemi allikas on hoolimatud kodanikud – majapidamised, kus «toodetakse» koeri ja need koerad siis maha jäetakse. Seda eriti maapiirkondades, kus koerad vabalt ringi uitavad,» ütles Skopjes asuva loomade heaolu keskuse direktor Radmila Pesevska. Tema organisatsioon on üks vähestest, mis on pühendunud hulkuvate koerte populatsiooni kontrolli all hoidmisele oma «püüa, steriliseeri, vaktsineeri, vabasta» programmi kaudu. Siiski tunnistab Pesevska, et nende edusammud on olnud piiratud, sest lahendused on võimalikud vaid valitsuse tõhusa toetusega. «Riik peab oma osa tegema,» ütles Pesevska AFP-le.
Aktivistid Põhja-Makedoonias on aastaid püüdnud veenda ametnikke, et võetaks vastu seadus, mis kehtestaks kõigile lemmikloomadele kohustusliku steriliseerimise. Seni on aktivistid võtnud nõuks probleemi etapiviisiliselt lahendada, sh viimastel aastatel Skopje piirkonnas 5000 hulkuvale koerale kodu otsides. «Püüame mõnele neist kodu leida, kuid kahjuks satuvad teised siiski maapiirkondadesse, mägedesse, kus nad elavad nagu metsikud loomad,» ütles loomaõiguste aktivist Emilija Gogova Skopjest.
Ekspertide sõnul on kasvav hulkuvate koerte populatsioon toonud kaasa mitu probleemi, sh koerte paaritumine huntidega, mille tulemusena sünnivad loomad, mis ka ohustatud hundipopulatsiooni «lahjendavad». Ekspertide hinnangul on kõik need probleemid süvenemas, mis survestavad ohustatud liike, nagu ilves, järjest rohkem. «Iga ohuga kriitiliselt ohustatud loomale, nagu ilves, tuleb tegeleda,» ütles Melovski AFP-le. «Sest iga oht viib selle looma ellujäämise tõenäosuse vähenemiseni.»