:format(webp)/nginx/o/2023/08/03/15497018t1h603a.jpg)
Läbi aegade suurimaks elusolendiks peetud sinivaal (Balaenoptera musculus), kes varjutaks ka kogukamad Maal elanud dinosaurused, tõugati eile avaldatud uurimistööga troonilt.
Paleontoloogid avastasid Lõuna-Peruus asuvast Ica orust seninägematutes mõõtudes 13 selgroolüli, neli roiet ja puusaluu. DNA analüüs tõestas, et 39 miljonit aastat vana luustik kuulus tundmatule vaalaliigile. Teadlaste töörühm andis olendile nime Perucetus colossus, millest esimene nimi viitab iidse vaala leiukohale, teine aga looma uskumatule suurusele.
/nginx/o/2023/08/03/15497020t1h813d.jpg)
Teadlased võrdlesid P. colossuse luid tänapäevaste liikide omadega ning leidsid seeläbi looma arvatava suuruse ja massi. Arvatakse, et hiigelvaal kasvas umbes 20 meetri pikkuseks ja kaalus ilmselt koguni 340 tonni (sinivaalade kaal jääb alla 200 tonni). Isegi mõningase mõõtemääramatuse juures jääb tänane hiiglane oma ürgsele sugulasele kõvasti alla.
P. colossuse luud olid raskemad ja tihedamad kui kaasaegsetel vaaladel ning toimisid teadlaste hinnangul madalas rannikuvees kontrolli toetava ballastina. Meeskonna sõnul viitab luustik täielikule vee-elustiilile, erinevalt mõnest varajasest vaala sugulasest, kes võisid veel lühiajaliselt maale pugeda. Sellest hoolimata oli tal ikka paar imearmsaid väikeseid rudimentaarseid jalgu.
/nginx/o/2023/08/03/15497021t1hdff6.jpg)
P. colossuse suurus muudab meie arusaama vaalaliste evolutsioonist. Pikka aega on usutud, et vaalad saavutasid oma tänapäevase suuruse üsna hiljuti, viimase kolme miljoni aasta jooksul. Kuid ürghiiglase leid lükkab selle teooria pea peale, näidates, et vaalalised saavutasid oma tippsuuruse ligi 40 miljoni aasta eest.
Teadlaste sõnul on ilma koljuta raske hinnata, millest P. colossus toitus. Rohkemate luude leidmine võiks aidata neile küsimustele vastata, samuti ka looma suurust täpsemalt hinnata.
Tohutu vaal võis olla ajaloo suurim
Teadlased usuvad, et äsja avastatud iidne vaalaliik võis olla veelgi raskem kui sinivaal ehk seni maailma suurimaks loomaks peetud liik.
Uurimistöö avaldati eile teadusajakirjas Nature. Meeskond kirjeldab tööd allolevas ingliskeelses videos.