46 000 aastat Siberi igikeltsas maganud ussid tegid laboris «silmad lahti»

Igikeltsast äratatud ümaruss Panagrolaimus kolymaensis Foto: Alexei V. Tchesunov and Anastasia Shatilovich / Institute of Physicochemical and Biological Problems in Soil Science RAS

Õudusfilmi avastseenina näiva katse käigus elustas rühm teadlasi viimasest jääajast saadik Siberi igikeltsa tardunud salapärased ussid. Oma pikast talveunest kiirelt virgunud nematoodid määrati seninägematuks liigiks, kuigi neil on maa peal tänaseni hulgaliselt sarnaste geenidega sugulasi.

Umbes 10 protsenti Maa pinnast on kaetud jää ja lumega. Antarktika ja Gröönimaa mandrijää katab kokku hinnanguliselt 15,7 ruutkilomeetrit, lisaks ka merejää. Mäekülgedel ja orgudes liiguvad oma märkamatul moel sajad tuhanded liustikud. Ainuüksi põhjapoolkeral on 23 miljonit ruutkilomeetrit igikeltsa – pinnast, mille temperatuur jääb alla 0°C vähemalt kaks järjestikust aastat.