Uuring: inimestel on jäätmemajandusest vale arusaam

Kõige keskkonnahoidlikumaid valikuid ei saa teha mitte prügikasti ees seistes, vaid tootmisel Foto: Pexels

Virginia ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et USA pikaajaline strateegia jäätmeküsimuses keskenduda taaskasutusele on laiemat avalikkust jäätmemajanduse kestlikumate valikute osas pimestanud. Tihti ei teadvustatagi, et kõige jätkusuutlikumaid otsuseid ei langetata mitte prügikasti ees seistes, vaid tootmisel ja tarbimisvalikuid tehes.

USAs on igasugune jäätmearutelu keskendunud peaasjalikult prügisorteerimisele, jättes tähelepanuta kestlikumad tegutsemisviisid, nagu jäätmetekke vähendamine ja uuskasutus, kirjutavad uuringu autorid väljaandes The Conversation. See ülemäärane tähelepanu on nende hinnangul loonud eksitava narratiivi, et jäätmete ringlussevõtuga üksi on võimalik tarbimise mõju leevendada.

2019. ja 2022. aastal läbi viidud küsitluste kohaselt on probleemi tuumaks USA tarbijate sügavalt juurdunud uskumus, et jäätmete näol on lihtsalt tegu valesse kohta sattunud ressursiga. Seda on aastakümneid tugevdatud avaliku arutelu ja poliitiliste otsuste kaudu, mis on olnud osaliselt ajendatud ettevõtete ja tööstuse huvidest. See on omakorda tarbijad pannud jäätmetest mõtlema kui nende individuaalse tegevuse tulemustest, mitte niivõrd praeguse majandussüsteemi tagajärgedest.

Keskkonnateadlased väidavad, et ringlussevõtt üksi jäätmekriisi ei lahenda, sest see ei vähenda tekkinud jäätmete koguhulka. Kuigi see on kestliku jäätmestrateegia oluline osa, peaks ringlussevõtt olema tarbimise vähendamise ja uuskasutuse järel alles kolmas prioriteet.

Idee ringmajandusest ehk süsteemist, kus ressursse hoitakse kasutuses võimalikult kaua, pakub kestlikuma alternatiivi. Kuid suurim väljakutse on teadlaste hinnangul just ühiskondlike hoiakute muutmine: see nõuab nii avaliku arutelu mitmekesistumist kui süsteemset muutust.

Teadlaste sõnul peaksid oma toodetud jäätmete eest võtma vastutuse eelkõige ettevõtted – see nn laiendatud tootjavastutus võiks tagant tõugata innovatsiooni, mille käigus leitakse viise, kuidas toota nii, et ringlussevõtt toimuks lihtsamalt ja tõhusamalt. Uuringus selgus, et inimesed küll arvavad, et jäätmeprobleemiga tegelemiseks on parim viis just taaskasutus, kuid samas on nad umbusklikud selle suhtes, kas nende sorteeritud prügi ka õigesse kohta jõuab. Siiski kiputakse üle hindama näiteks plasti ümbertöötlemise määra: arvatakse, et tekkinud plastprügist taaskasutatakse veerand, kuid tegelikult jõuab taaskasutusse vaid ligi 10 protsenti. Selle juures tekib ikkagi ka palju mikroplastisaastet.