Kõhurasv võib sind selle ohtliku haiguse eest kaitsta!

Uued uuringud viitavad sellele, et on olemas inimesi, kes on «metaboolselt tervislikult rasvunud». Foto: Pexels

Traditsiooniliselt on arstid seostanud kõhurasva suurenenud riskiga haigestuda II tüüpi diabeeti. Uued uuringud aga näitavad, et meie vöökoha suurus on siiski vaid osa võrrandist ja et osad geenid, mis panevad meid kõhurasva säilitama, võivad meid hoopiski selle haiguse eest kaitsta.

WHO andmetel on 2022. aastal Euroopas 2/3 täiskasvanutest ja iga kolmas algkooliealine laps ülekaaluline või rasvunud. Tervise Arengu Instituudi poolt 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud. Eestis elab diabeediga hinnanguliselt umbes 100 000 inimest. Haiguse levimuse tõttu on teadlased teinud kõvasti tööd, püüdes võidelda mitmesuguste vahenditega, sealhulgas dekodeerida meie geenides haigust soodustavaid tegureid.

Mõned neist uuringutest viitavad sellele, et on olemas inimesi, kes on «metaboolselt tervislikult rasvunud». Seda avastust on nüüd edasi uurinud teadusajakirjas eLife avaldatud uuringu teadlased Virginia ülikoolist.

«Metaboolselt tervisliku rasvumise kohta on üha rohkem tõendeid,» ütles Virginia ülikooli rahvatervise genoomikakeskuse teadlane Mete Civelek pressiteates. «Sellises seisundis inimestel oleks tavaliselt rasvumise tõttu südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi risk, kuid tuleb välja, et rasvumine hoopis kaitseb neid selliste haiguste eest.»

Civelek ja tema töörühm avastasid, et meie kehas olevate sadade geenide hulgast, mis võivad põhjustada rasvumist, kaitsesid viis neist II tüüpi diabeedi tekke eest. Nende geenidega varustatud inimeste tervis on vastupidine sellele, mida tavameditsiiniline tarkus arvab: neil võib olla märkimisväärne rasvumine, kuid neil on ka märkimisväärselt väiksem risk diabeedi tekkeks.

Tulemustele tuginedes ütleb Civelek, et arstid peaksid hakkama uurima lisaks vöö- ja puusamõõdule ka inimeste geneetikat, sest metaboolne sündroom, mis rasvunud inimestel sageli tekib, suurendab nii diabeedi kui ka südameinfarkti ja insuldi riski.

Uuringu autorid ei saa muidugi öelda, et kõhurasv on tervislik, sest seda peetakse endiselt tõsiseks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Tulemustest ilmneb, et ainult väikesel protsendil inimestest on n-ö õige geneetiline kood, tänu millele on neil oma vöökohta ümbritsevast rasvast kasu. Uuring võib aga avada uusi uksi, et leida geneetilisi lahendusi, mis võiksid aidata arstidel edaspidi diabeediga võidelda.

Civelek ütleb omalt poolt, et jätkab metaboolselt tervisliku rasvumise nähtuse uurimist.

«Peame nüüd laiendama oma uuringuid, et need hõlmaksid rohkem naisi ja erinevate geneetiliste taustadega inimesi, et tuvastada veelgi rohkem geene, mis on metaboolselt tervisliku rasvumise nähtuse aluseks,» ütles ta.