Elektromagnetilise induktsiooni katse, mille Faraday (pildil) 1831. aastal läbi viis: paremal on vooluallikas, mis tekitab mähises A magnetvälja. Kui see mähis sukeldada mähisesse B, tekib mähise väljundis pinge, mida registreerib galvanomeeter C. Võib arvata, et selle tulemusena muutus maailm rohkemgi kui pärast tule ja ratta kasutusele võtmist.
Elektromagnetilise induktsiooni katse, mille Faraday (pildil) 1831. aastal läbi viis: paremal on vooluallikas, mis tekitab mähises A magnetvälja. Kui see mähis sukeldada mähisesse B, tekib mähise väljundis pinge, mida registreerib galvanomeeter C. Võib arvata, et selle tulemusena muutus maailm rohkemgi kui pärast tule ja ratta kasutusele võtmist. Foto: Wikimedia Commons

Einsteini sõnastatud relatiivsusprintsiip pressib end kõikjale. Isegi magnetismi on selle abil lihtsam seletada, kui seda õpikutarkusena pelgalt teadmiseks võtta. Miks siis elektriväli ikka tekitab magnetvälja ja vastupidi – see on oluline küsimus, sest kogu me tänane maailm tiirleb elektri ümber.

​Eradotsent Wassili Kupffer kirjutas 1923. aasta 20. juuli Postimehes loo relatiivsusteooriast ja siin on sellest väljavõte:

«Kuidas mõista Einsteini relatiivsusteooriat?

Kommentaarid (1)
Copy