NEW SCIENTIST ⟩ Veeraiskamist on keeruline lõpetada ka neil, kes keskkonnast hoolivad

Tänavu erakordse põua tõttu kokku kuivanud Iraagi Amshani jõgi pööras veeloomade elu pea peale Foto: ASAAD NIAZI

Suurema osa 2023. aastast olen süvenenud jõgedega seotud teemadesse, aidates kaasa New Scientist'i kampaanias «Päästke Suurbritannia jõed». Olen kirjutanud reoveest pärinevast reostusest, riigi jõgede jälgimissüsteemide seisust ning asjaolust, et eelmisel suvel pumbati Thamesi jõkke sadu tonne hapnikku, et jõe kalad lämbumissurmast päästa.

See teema oli mulle täiesti uus. Minu taust ei ole keskkonnateaduses: ma õppisin ülikoolis neuroteadust ja kuni selle aastani olen peamiselt kajastanud biomeditsiini puudutavaid lugusid.

Samuti ei ole ma olnud selline inimene, kes keskkonna pärast väga muretseb. OK, ma küll hoolisin keskkonnast, kuid ma ei hoolinud sellest samamoodi nagu paljud minu kolleegid ning ilmselt paljud meie lugejad. Ma ei mõtle endiselt liiga palju sellele, kas minu krõpsupakki saab ümber töödelda või ei. Ma ei panusta kohalikku kogukonnaaeda ega väldi plastpakendeid. Kas seda võib üldse kõva häälega välja öelda?