Eesti kliimat kujundav hoovus võib juba paari aasta pärast kokku kukkuda

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Kui inimkond jätkab praeguses tempos kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist, võib oluline ookeanihoovuste süsteem 2060. aastaks seiskuda, selgub teisipäeval avaldatud uuringust. Kopenhaageni ülikooli teadlaste leiud on vastuolus Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimase aruandega, kus on selle süsteemi lagunemist praeguse sajandi jooksul peetud vähetõenäoliseks.

Vastupidiselt kujutlusele kliimamuutustega kaasnevast soojemast Euroopast, võib meie piirkonnas kliima globaalse keskmise temperatuuri tõusu tõttu toimuva tagajärjel hoopis jahenema hakata, järeldavad teadlased teisipäeval teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis.

Kopenhaageni ülikooli Niels Bohri instituudi ja matemaatikateaduskonna teadlased mudeldasid ajalooliste ookeanitemperatuuri andmete põhjal, et Atlandi ookeani meridionaalne pöördringlus (AMOC), kuhu kuulub ka meie kliimat kujundav Põhja-Atlandi hoovus (seotud Golfi hoovusega), kukub 95-protsendilise tõenäosusega kokku ajavahemikus 2025 kuni 2095 (tõenäoliselt umbes 2057. aastal).

Niisugune muutus tooks kaasa hulga väljakutseid. Kuigi Euroopa kliima võib selle tsirkulatsioonisüsteemi kokkukukkumisel jaheneda, tooks see teistes piirkondades, sh troopikas kaasa ulatuslikuma soojenemise ja veel rohkem kuumalaineid kui praegu. Põhja-Atlandi piirkonnas oleks oodata ka rohkem torme. Need hinnangud rõhutavad teadlaste sõnul vajadust kiirelt üle maailma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.

Viimasest jääajast alates on AMOC toiminud stabiilselt praeguses režiimis, erandiks vaid 25 teadaolevat äkilist muutust, mis olidki seotud jääaja kliimaga. Just AMOCi tõttu on meie kliima suhteliselt leebe. Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid Atlandi ookeani põhjaosa mere pinnalähedasi temperatuure alates 1870. aastast kuni tänapäevani. Need temperatuurid annavad aimu AMOCi tugevusest ja selle muutumisest, mida on otse mõõdetud vaid viimased 15 aastat.

AMOC kujundab soojustransporti troopika ja Põhja-Atlandi piirkonna vahel. Foto: Getty Images

Küll aga on need hinnangud vastuolus viimase IPCC aruandega, kus leiti, et AMOCi järsk muutus on selle sajandi jooksul väga ebatõenäoline. Erinevus tuleneb sellest, et taani teadlaste töörühm keskendus oma töös varajastele hoiatussignaalidele, mis annavad märku ookeanihoovuste ebastabiilsusest. See võimaldas neil potentsiaalse kollapsi ajastust täpsemalt ennustada.