Astronoomid on tuvastanud meie galaktikas raadiosignaali, mida on kuulda iga 21 minuti järel mitu minutit järjest. Signaal on kõlanud juba vähemalt 35 aastat. Seda veidrat häält ei saa seletada ühegi teadaoleva objektiga.
Kosmosest on kuulda imelikke hääli juba aastaid — teadlased ei tea siiani, mis see on
Algselt tuvastas signaali Murchison Widefield Array (MWA). Korduvad raadiosignaalid tuvastati MWA andmetes 2022. aasta juuli ja septembri vahel, neid signaale kinnitasid ka teised teleskoobid maailmas. Signaal kestab 30 sekundist viie minutini ja algab uuesti iga 21 minuti järel nagu kellavärk. Seetõttu on see kõige kauem korduv signaaliallikas, mida on kunagi kosmoses avastatud.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringu autorite sõnul on kõige tõenäolisem allikas ülipika pöörlemisperioodiga neutrontäht. Neutrontähtedes on eriti võimsad magnetväljad, mis võivad pöörlemisel perioodiliselt raadiosignaale väljastada. Antud neutrontähele pandi nimeks GPM J1839-10, see on Maast umbes 15 000 valgusaasta kaugusel asuva Scutumi tähtkuju osa.
Probleem on aga selles, et enamik ülipika pöörlemisperioodiga neutrontähtedest pöörleb nii kiiresti, et nende raadiosignaalid kestavad vaid millisekundeid või maksimaalselt 1–2 sekundit ja korduvad vaid mõne minuti jooksul. Selle info põhjal, mis me hetkel neutrontähtede füüsikast teame, peaks olema võimatu, et üks neutrontäht nii aeglaselt pöörleb, et selle impulss kestab viis minutit ja kogu tsükli kordamine võtab rohkem kui 20 minutit.
«Eeldades, et see on neutrontäht, ei tohiks see objekt raadiolaineid tekitada,» ütles uuringu juhtiv autor dr Natasha Hurley-Walker ICRARi pressiteates. «Aga meil on nüüd tõestus, et see ikkagi on võimalik. Ükskõik mis mehhanism selle taga on, on see erakordne.»
Kui mõistatusse veidi rohkem süveneda, saame teada, et GPM J1839-10 on olnud aktiivne palju kauem kui ükski teine tuntud neutrontäht. Enamik läbib raadiolainete kiirgamise faasi, mis kestab mõnest kuust kuni mõne aastani, siis need vaibuvad. See neutrontäht näib olevat kestnud juba umbes 35 aastat. Teadlased uurisid olemasolevaid andmeid mitmest raadioteleskoobist samadel koordinaatidel ja leidsid, et signaal on kestnud alates vähemalt 1988. aastast.
Kõige huvitavam on, et see avastus on osa uutest neutrontähe objektide vaatlustest, mis näivad rikkuvat tavalisi reegleid. 2021. aastal avastas sama meeskond sarnase signaali, mis kõlas vaid ühe minuti ning tsükkel kordus iga 18 minuti järel, kuid see kestis vaid kolm kuud, mille järel see kadus.
Õnneks kõlab GPM J1839-10 signaal endiselt tugevalt ka aasta pärast selle esmakordset tuvastamist. See võimaldab astronoomidel jätkata vaatluste tegemist ja loodetavasti sellele ka seletust leida. Arvestades sarnasusi, võib see olla seotud teise kosmosemüsteeriumiga – kiirete raadiolainete impulssidega.
Töörühm kirjeldab nende uuringut allolevas videos.