Eelmisel aastal kadus maailma metsadest kümnendik

Märkimisväärse osa metsade kadumise taga on maastikupõlengud, mis kliima muutudes sagenevad. Foto: ROGERIO FLORENTINO

Hoolimata 2021. aasta Glasgow’ kliima­konverentsil vastu võetud metsadeklaratsioonist, millega lubati 2030. aastaks lõpetada metsade raadamine ja tekitatud kahju tagasi pöörata, on 2022. aastaga maailmast kadunud pisut vähem kui Eesti-suurune ala ürgvihmametsi.

Kliimakonverentsil allkirjastas üle saja maailma riigijuhi, sh USA, Hiina ja Brasiilia president, nn Glasgow’ metsadeklaratsiooni, mille järgi tuleks teha suuri pingutusi metsade hävingu peatamiseks – deklaratsioon katab üle 90 protsendi maailma metsadest. Fossiilkütuste põletamise järel on just maakasutuse muutused suuruselt teine kliimat soojendavate kasvuhoonegaaside allikas, lisaks kaob metsadega koos ka elurikkus. Teadlaste sõnul on vähetõenäoline, et globaalset soojenemist oleks võimalik 1,5 kraadini piirata, peatamata vihmametsade hävitamist.

Juuni lõpul Maailma Ressursside Instituudi ja Marylandi ülikooli teadlaste avaldatud raporti andmetel kadus 2022. aastal maailmast pisut vähem kui Eesti-suuruse ala jagu ürgvihmametsi. Boliivia Amazonasest kuni Ghanani läks eelmisel aastal igas minutis kaotsi ca 11 jalgpalliväljaku suuruse ala jagu metsa. Planeedi kõige süsinikumahukamaid ja elurikkamaid ökosüsteeme raadati karjakasvatuse, põllumajandamise ja kaevandamise tarbeks, mõnes riigis sunniti ka põlisrahvaste kogukondi ümber asuma. Raporti andmetes kajastub metsamaa kadu, mis ei ole alati põhjustatud metsaraiest, sinna on sisse arvatud muu hulgas ka maastikupõlengud, samas ei ole arvestatud metsade uuenemise ega taastamisega.