Kaitsevägi on sellest väga huvitatud: inimese ajurakud hakkavad mikrokiibil tehisintellekti juhtima

Nii ilus näeb välja ajurakkuide loodud muster kiibis, mis jätab õppides kõik meelde. Inimese ajurakud märgistati helendava ainega Foto: Cortial Labs

Austraalia Monashi ülikooli juhitud teadusuuringud inimese ajurakkude kasvatamisest ränikiipidel koos pideva nii-öelda eluaegse masinõppega on nüüd saanud maineka riikliku luure- ja turbeuuringute stipendiumiprogrammiga kokku ligi 360 000 eurot, sest ajurakkude ja ränikiipide ristamise vastu on hakanud huvi tundma kaitsevägi.

Austraalias Melbourne´is asuv Cortial Labs on aga välja töötanud oma tehnoloogia ränikiipide ja närvirakkude ühendamiseks ühte süsteemi, kus bioloogiliste elementide rolliks on ümber paikneda, kasvada ja surra, et luua arvutusteks vajalikke struktuure. Selline kiip õpib kogu oma elu ja täiustub vastavalt sellele, mida on teada saanud.

Praegune ränikiipide tehnoloogia, mida leidub igas nutiseadmes, jääb veel bioloogilise aju efektiivsusele alla. Üliefektiivse inimaju arvutusvõimekuse tasemel superarvuti neelab tohutult energiat, samal ajal kui inimene toidab oma mõtlemisorganit üsna vähesega.

Uus uurimisprogramm, mida juhib Turneri aju ja vaimse tervise instituudi dotsent Adeel Razi koostöös Melbourne'i idufirmaga Cortical Labs, alustabki umbes 800 000 katseklaasis elava ajuraku kasvatamist, mida seejärel «õpetatakse» eesmärgipäraseid ülesandeid täitma. Eelmisel aastal pälvis meeskonna uurimistöö ülemaailmse tähelepanu seoses ajurakkude võimega mängida lihtsat tenniselaadset arvutimängu Pong.

Dotsent Razi sõnul ühendavad nende uurimisprogrammis laboris kasvatatud ajurakud, mis on manustatud ränikiipidele, tehisintellekti ja sünteetilise bioloogia valdkonnad, et luua programmeeritavad bioloogilised andmetöötlusplatvormid.

Koostöös Melbourne'i idufirmaga Cortical Labs läbi viidud uurimusse on nüüd kaasatud ka Austraalia riikliku luure- ja turbeuuringute stipendiumiprogramm, kirjutab New Atlas.

Bioloogilised arvutid ühendavad räni ja ajurakud

Uus tehnoloogia võib tulevikus ületada olemasoleva, puhtalt ränipõhise riistvara jõudluse.

«Selliste uuringute tulemused avaldaksid suurt mõju mitmele valdkonnale, nagu planeerimine, robootika, täiustatud automatiseerimine, aju-masina liidesed ja ravimite avastamine, mis annab ka Austraaliale olulise strateegilise eelise,» arvab teadlane.

Projekti rahastas mainekas Austraalia riikliku luure- ja turbeuuringute stipendiumiprogramm, sest «masinõppe uue põlvkonna rakendused, nagu isejuhtivad autod ja veoautod, autonoomsed droonid, robotkullerid, intelligentsed kantavad seadmed jt nõuavad uut tüüpi tehisintellekti, mis on võimeline kogu oma eluea jooksul õppima, ütles dotsent Razi.

See «pidev ja elukestev õpe» tähendab, et masinad saavad omandada uusi oskusi ilma vanu unustamata, kohaneda muutustega ja rakendada varem õpitud teadmisi uute ülesannete täitmiseks, säästes samal ajal piiratud ressursse, nagu arvutusvõimsus, mälu ja energia.

Praegune tehisintellekt ei saa seda erinevalt inimese ajust teha ja kannatab «katastroofilise unustamise» all.

Inimese aju paistab silma elukestva õppega

Projekti eesmärk on kasvatada inimese ajurakke laborinõudes, mida nimetatakse DishBraini süsteemiks, et mõista erinevaid bioloogilisi mehhanisme, mis on elukestva pideva õppimise aluseks.

«Kasutame seda antavat toetust paremate tehisintellekti masinate väljatöötamiseks, mis kordavad nende bioloogiliste närvivõrkude õppimisvõimet. See aitab meil suurendada riistvara võimsust kuni punktini, kus neist saab in silico (ehk traditsioonilise ränikiipidel andmetöötluse) elujõuline asendus,» ütles dotsent Razi.