/nginx/o/2023/07/23/15474863t1h4936.jpg)
On tehtud uuringuid ema aju muutustest pärast esimese lapse sündi. Samas on aga vähe uuritud, kuidas esimest korda isaks saanu aju muutub. Lõuna-California ülikooli juhitud uuringus kasutasid teadlased MRT skaneeringuid meeste ajudest enne ja pärast esimese lapse sündi.
Teadlased leidsid, et esmaisad kaotasid pärast esimese lapse sündi keskmiselt 2 protsenti ajukoore mahust.
Kuigi ajumahu vähenemine võib tunduda halva asjana, viitab see tegelikult hoopis aju täiustumisele, mis muudab lapsega suhte loomise võimsamaks ja tõhusamaks.
«Lapsevanemaks saamine toob kaasa muutusi inimese elustiilis ja bioloogias,» ütles USC Dornsife'i kirja-, kunsti- ja teaduskolledži psühholoogiaprofessor ja uuringu vanemautor Darby Saxbe pressiteates. «See nõuab uusi oskusi, näiteks mitteverbaalset imikuga suhtlemist. Seega on iseenesestmõistetav, et isa aju muutub, kuid seda pole siiani veel tõestatud.»
Teadusajakirjas Cerebral Cortex avaldatud uuringus jälgisid teadlased Hispaanias ja Ameerikas meesterühma, kes pidid peagi isaks saama. Hispaanias tegid teadlased MRT uuringu 20 isale enne nende partnerite rasestumist ja seejärel kaks kuni kolm kuud pärast nende partnerite sünnitust. Ameerikas tehti MRT uuring 20 isale hetkel, kui nende partneritel oli raseduse kolmas trimester (umbes 30 nädalat) ja seejärel seitse kuni üheksa kuud pärast lapse sündi. Katse kontrolliks tegid teadlased MRT uuringu ka 17 meessoost vabatahtlikule, kellel ei olnud lapsi.
Teadlased tuvastasid, et kõige olulisemad muutused nii Hispaania kui ka Ameerika isade puhul toimusid ajukoores – aju väliskihis, mis on seotud tähelepanu, planeerimise ja täidesaatva toimimisega. Isade MRT uuringu tulemused enne beebide sündi ja hiljem näitasid muutusi ajukoore osades, millel on roll visuaalse teabe töötlemisel, ja piirkondades, mis on osa aju vaikerežiimi tugivõrgustikust, mis arvatakse olevat seotud empaatia arendamisega – võimega arvestada teiste inimeste mõtteid ja tundeid.
Värske isa aju muutused hõlmasid teatud piirkondade mõningast kahanemist. Teadlased aga kinnitavad, et selline ajumahu vähenemine viitab sellele, et aju muutub nendes piirkondades tihedamaks ja sujuvamaks, mis muudab selle tõhusamaks. Värsked isad õpivad oma last tundma ja tema vajadustele reageerima ning mitteverbaalse ja abitu lapse suhtes kaasaelamise oskusi. Teadlased viitavad sellele, et aju muutused aitavad kaasa neuroplastilisusele – aju võimele luua ja moodustada uusi sünaptilisi ühendusi, et kohaneda uute kogemustega. Lastetute meeste ajus selliseid muutusi ei ilmnenud.
Värskete emade aju varasemad uuringud tuvastasid samuti muutusi ajukoore vaikerežiimi tugivõrgustikus. Kuid emadel olid suurimad muutused limbilises süsteemis, mis on sügavale ajusse maetud subkortikaalne piirkond. Need piirkonnad on seotud emotsioonide, ohtude ja auhinna töötlemisega. Teadlased leidsid, et uute isade limbilises süsteemis on väga vähe või üldse mitte muutusi, mis on peamine erinevus emade ja isade ajumuutuste vahel pärast lapse sündi.
«Nii väikese valimiga ei saa veel spekuleerida, kuid see võib viidata sellele, et isadusega on seotud kõrgema astme kognitiivne töötlus, samas kui emadel on näha muutusi ka elementaarsemal tasandil. Igal juhul viitab see tõsiasi, et oleme leidnud muutusi ajukoores nii isade kui ka emade puhul, sellele, et mingisugune sotsiaalse aju ümberkujundamine ikkagi toimub,» ütles professor Saxbe.
Uuring annab tõendeid selle kohta, et isaks saamine on seotud anatoomiliste muutustega ajukoore mahus. See viitab sellele, et lapsevanemaks olemine tähendab neuroplastilisust, ja lapsekasvatuse kogemus kujundab mehe aju.
/nginx/o/2023/06/27/15417371t1hf399.jpg)