/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2023/07/21/15471178t1h64c1.png)
300 tuhande aasta taguse (kiviaja) tööriista uus analüüs näitab, et meie esivanemad olid osavad puidutöölised, kes valmistasid kasulikke jahirelvi, võttes arvesse mugavust, tõhusust ja pikaealisust.
300 tuhat aastat tagasi saime me ilma IKEAta hakkama
1994. aastal Saksamaal Schöningenis asuvast kaevandusest leitud 77cm pikkust kahe otsaga puidust viskekeppi analüüsiti hiljuti tööstusliku kompuutertomograafia, kolmemõõtmelise mikroskoopia, infrapunaspektroskoopia ja Fourier' teisendusega infrapunaspektroskoopia (FTIR) abil. Teadusajakirjas PLOS One avaldatud uurimuse töörühm on märkimisväärsetest tulemustest vaimustunud, kuna uus tehnoloogia võimaldab palju paremat ülevaadet kui tööriistade varasem analüüs.
/nginx/o/2023/07/21/15471181t1h7964.png)
«Puittööriistade avastused on muutnud meie arusaamist inimeste varasest käitumisharjumustest,» ütles Readingi ülikooli arheoloogia osakonna juht Annemieke Milks pressiteates. «Meie esivanematel oli hämmastav planeerimisvõime, head teadmised puidu omadustest ja imetabased puidutöötlemise oskused, mida kasutame tänapäevalgi.»
Leidude hulgas suutsid teadlased kindlaks teha, millisest puidust tööriist valmistatud oli, kui vana see tõenäoliselt oli ja et see oli meisterdatud oksast. Lisaks tegid teadlased kindlaks, et tööriista meister oli puitu hoolikalt töödelnud, et seda tõenäoliselt jahil kasutada.
Teadlased said isegi näha, kuidas puitu nikerdati ja lihviti, et tööriist oleks vastupidav pikemat aega.
/nginx/o/2023/07/21/15471185t1hf0db.png)
«Schöningenis elavad inimesed kasutasid selle aerodünaamilise ja ergonoomilise tööriista valmistamiseks kuuseoksa,» ütles kaasautor Dirk Leder pressiteates. «Puidutöötlemine hõlmas mitut etappi, sealhulgas koore lõikamine ja eemaldamine, aerodünaamilise kujuga nikerdamine, puidu ettevalmistamine lõhenemise ja kõverdumise vältimiseks ning lihvimine lihtsamaks käsitsemiseks.»
Kõik see viitab sellele, et tööriist oli valmistaja jaoks usaldusväärne ja pikaajaline kaaslane ning seda kasutati ilmselt noorematele rühmaliikmetele jahitehnikate õpetamiseks.
«Selliseid kergeid viskekeppe oli lihtsam vette heita kui raskemaid odasid, mis tähendab, et kogu kogukond sai osa võtta,» ütles Leder. «Selliseid tööriistu võisid ka lapsed kasutada viskamist ja jahtimist õppides.»
Tööriist leiti mitmet erinevat tüüpi nikerdatud seadmete hulgast ning seda kasutati tõenäoliselt keskmise suurusega loomade, näiteks hirvede ja võib-olla isegi jäneste ja lindude jahtimiseks.
Vaatamata oda meenutavale välimusele kasutati selliseid viskekeppe suure tõenäosusega nagu bumerangi ehk neid visati pööreldes selleks, et tabamus oleks surmav.
/nginx/o/2023/07/21/15471191t1h42f9.png)
Aga kes oli meie esivanematest puidutöötlemises nii tubli? Teadlased arvavad, et see võis olla kas Homo heidelbergensis või H. neanderthalensis.
«Varsti saame täiendavat põnevat teavet nende varajaste puittööriistade kohta,» ütles uurimuse juht Thomas Terberger.
See 300 tuhande aastane puidust ime on eksponeeritud Schöningeni Forschungsmuseumis.