Äikesehooaeg on päral: eksperdid selgitavad, millele tähelepanu pöörata

Pikselöök Saksamaa lähedal Foto: Julian Stratenschulte

Keskmiselt 50–100 korda sekundis lööb kusagil maailmas äike. Maapinnale jõuab neist välgulöökidest hinnanguliselt 20 protsenti. Kogu maailmas sureb välgutabamuse tagajärjel aastas tuhandeid inimesi, vigastada saab hinnanguliselt 10 korda rohkem. Kuigi arenenud riikides, sh Eestis, on viimasel sajandil välguõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud, kipub üle paari-kolme aasta meilgi ette tulema, et keegi välguga pihta saab.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna sünoptiku Kairo Kiitsaku sõnul varieerub äikesepäevade ja välgulöökide arv aastate ja kuude lõikes väga palju. Ühendkuningriigi ilmateenistuse (MetOffice) andmetel registreeriti perioodil 2001–2019 Eesti territooriumil kokku ligi 2,4 miljonit välgulööki. Äikest meil jagub ja variatsioonist hoolimata on selge, et Eestis on äikesepilvede arenguks just suviti parimad tingimused. «Päikesekiirgus on siis kõige intensiivsem, temperatuurid on kõrgemad ja kontrastid suuremad,» selgitab Kiitsak.

Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni EUMETSAT kaugseire teadur Sven-Erik Enno ütleb, et kui sisemaal on äikeserohkeim kuu tavaliselt just juuli, kipub rannikul kõige rohkem äikest olema pigem augustis. «See on otseselt seotud sellega, millal on kõige soojem. Maismaa soojeneb ja jahtub rutem, seega sisemaal on juuli aasta kõige soojem kuu. Meri soojeneb ja jahtub aga aeglasemalt – rannikul ja merel on aasta kõige soojem kuu hoopis august. Ja aasta kõige soojemal kuul on reeglina parasvöötmes kõige rohkem äikest,» selgitab Enno.

Välk selgest taevast

On ilmne, et suvel tuleb ilmateatel pingsalt silm peal hoida mitmel põhjusel. Kuid paratamatult ei ole alati võimalik äikese eest täielikult hoiduda. «Kui müristamist ja välgu löömist juba näha-kuulda on, siis asub inimene välguohu piirkonnas. Oht on üldiselt seda suurem, mida lähemal välgud on,» ütleb Enno. Kui äike on üle 10 km kaugusel ehk välgu ja müristamise ajavahe 30 sekundit või enam, siis on oht veel Enno sõnul suhteliselt väike. Kuid kui välgu ja müristamise ajavahe on juba alla 10 sekundi, on äike lähemal kui 3 km. «Siis tuleks juba kindlasti välised tegevused lõpetada ja varjuda,» ütleb Enno.