New Scientist ⟩ Võimalik, et põlluharimisest rohkem muutis inimeste maailma hoopis see võigas tegevus

Göbekli Tepe ehitised pärinevad põlluidajate eelsest ajast. Ka küttide ja korilaste ühiskonnad rajasid linnu. Türgi lõunaosas olev välja kaevatud Göbekli Tepe asulakoht 2010. aastal. Foto: Volker Höhfeld / Wikimedia Commons

Põhjalikumad ajaloouuringud ja uuemad arheoloogilised faktid viitavad sellele, et inimkonna ajalugu ei pruukinud kaugeltki kulgeda sellise õpikutarkuse rada pidi, kus küttide ja korilaste ajastule järgnes põlluharijate oma. Suuri ja uhkeid linnu rajasid inimesed ka enne paikseks muutumist. Miks see nii oli ja kuidas see muutus toimus?

Peaaegu kogu inimkonna olemasolu jooksul on meie liik planeedil ringi liikunud, elanud väikestes rühmades, jahtinud ja tegelenud korilusega, kolinud uutele aladele, kui kliima oli selleks soodne, ja taandunud, kui see muutus talumatuks. Meie esivanemad kasutasid sadu tuhandeid aastaid tuld toidu valmistamiseks ja soojendamiseks. Nad valmistasid tööriistu, eluasemeid, riideid ja ehteid – kuigi nende valdused piirdusid sellega, mida nad kaasas kanda said. Nad puutusid aeg-ajalt kokku teiste hominiinidega, nagu neandertallased, ja mõnikord seksisid nendega. Kogu selle aja vältel on need sündmused toimunud, see on ajalugu, aga keegi ei ole seda üles kirjutanud. Siis, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas kõik muutuma.
Liiga lihtne selgitus, et olla tõsi.