/nginx/o/2023/07/14/15456109t1he9a1.jpg)
Kuigi seente ja tuleohutuse seos võib tunduda ebatavaline, avastasid teadlased, et seeneniidistik on tulekindel. See on avanud uue ukse ehitusvaldkonnas, kus seenematerjaliga isoleeritud majad on osutunud enneolematult tulekindlaks.
Kui kaevata seene all olevas mullas, avaneb meile hämmastav maailm — tohutu seeneniidistiku võrgustik, mis ulatub kaugemale sellest, mida me oma silmaga maapinna peal näeme. See niidistik on tõeline toitainete ja sidesüsteem, mis toimib ökosüsteemis üliolulise osana. See on justkui seente elutähtis südame-veresoonkond, mis ühendab neid maapealse maailmaga.
Teadusajakirjas Polymer Degradation and Stability avaldatud uuringus on seeneniidistik teadlastes huvi äratanud, kes tunnustavad selle kasutust ehitusel. Austraalias Melbourne'is asuva RMIT ülikooli töörühm on seeneniidistiku koostist keemiliselt manipuleerinud, et luua uus jätkusuutlik, skaleeritav ja ohutult tulekindel materjal, mida saaks kasutada näiteks hoone soojusisolatsiooniks.
«Seeni leidub väga erinevates vormides. Meie leidsime viisi, kuidas kasvatada puhtaid seeneniidistiku lehti, mida saab mitmekihiliseks teha ja erinevatel eesmärkidel kasutada — alates ehitustööstuses kasutatavatest lamepaneelidest kuni nahataolise materjalini moetööstuses,» ütles biotehnoloogia ja mükoloogia ekspert ning RMIT teaduskooli dotsent Tien Huynh RMIT pressiteates.
/nginx/o/2023/07/14/15456088t1hc89d.jpg)
Töörühm uuris seeneniidistiku tulekindlat olemust juba varem, kuid nüüd valmis teadlastel päriselt materjal, mida saab tuleohtlike substraatide peale mitmekihiliselt panna. Seeni õiget viisi töödeldes suutsid nad seeneniidistiku struktuuri ühtlaseks teha ja hoida see paberõhukesena.
Kui seeneniidistikust tehtud materjal puutub kokku tule või tugeva kuumusega, laguneb see söeks. See kaitseb omakorda aluskihte ning toimib mittetoksilise ja tõhusa kaitsekilbina, millel on teadlaste sõnul tohutu potentsiaal hoonete isolatsioonina.
«Seeneniidistikul on suurepärane omadus, kus see moodustab kokkupuutel tule või kiirgava kuumusega termiliselt kaitsva söekihi,» ütles RMIT dotsent ja biomaterjalide süttivuse ja termiliste omaduste ekspert Everson Kandare. «Mida kauem ja kõrgemal temperatuuril seeneniidistik säilib, seda paremini toimib see tulekindla materjalina.»
Materjal on keskkonnale ja inimestele ohutu, jätkusuutlik ja potentsiaalselt toodetav taastuvatest orgaanilistest jäätmetest. Erinevalt paljudest traditsioonilistest paneelidest on see plastivaba, seega see ei eralda leegiga kokkupuutel mürgiseid aure.
«Bromiidi, jodiidi, fosforit ja lämmastikku sisaldavad tuleaeglustid on tõhusad, kuid avaldavad kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale,» ütles Kandare. «Need tekitavad tervise- ja keskkonnaprobleeme, kuna kantserogeen ja neurotoksiin, mis võivad keskkonda pääseda ja seal püsida, kahjustavad nii taimi kui ka loomi.»
«Bioloogiline seeneniidistik toodab looduslikult esinevat vett ja süsinikdioksiidi,» lisas ta.
Kuigi seente aeglane kasvutempo võib osutuda probleemiks, eriti võrreldes plastitootmisega, võib see samas pakkuda uut võimalust.
«Seenetööstus on meie poole pöördunud murega, et me mõtleks välja viisi, kuidas seentega seotud jäätmeid taaskasutada saaks,» ütles Huynh. «Koostöö seenetööstusega elimineeriks vajaduse uute seenefarmide järele ning samas toodaks tooteid, mis on keskkondlikult säästvad ja tulekindlad.»
Töörühm uurib nüüd biotehnilisi seenevaipu, mis võiksid vähendada leegi intensiivsust ja tõsta hoonete tuleohutuse hinnanguid.