Linnugrippi on nakatunud ehmatavalt palju imetajaid
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas kolmapäeval, et linnugripijuhtumite sagenemine imetajate seas võib hõlbustada viiruse levikut ka inimeste hulgas.
2021. aasta lõpust kestab Euroopas seni raskeim linnugripipuhang, ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on haigus tõsiselt levinud. See on päädinud kümnete miljonite kodulindude tapmisega, kellest paljudel on H5N1 viiruse tüvi, mis tuvastati esimest korda 1996. aastal.
«Lindude gripiviirused levivadki tavaliselt vaid lindude seas, kuid H5N1 levik imetajate hulgas, kes bioloogiliselt on inimestele lindudest lähedasemad, tekitab muret, et viirus võib lihtsamini ka inimesi nakatada,» kirjutati WHO avalduses.
«Lisaks võivad mõned imetajad toimida n-ö gripiviiruste katseklaasina, kus segunevad erinevad viirused. See võib viia uute viiruste tekkimiseni, mis võivad nii loomadele kui inimestele olla ohtlikumad.» Praeguste linnugripipuhangute tõttu on surnud palju kodu- ja metslinde, samuti on viiruse levik mõjunud kehvasti põllumajandustulu teenimisele ja toidukaubanduse sektorile,» ütles ÜRO terviseagentuur. «Kuigi need puhangud mõjutavad peamiselt loomi, kujutavad need jätkuvalt ohtu ka inimestele,» öeldakse avalduses.
WHO kutsus koos ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma loomatervise organisatsiooniga (WOAH), riike üles koostööle loomade päästmiseks ja inimeste kaitseks.
«Linnugripi ökoloogias on hiljuti toimunud muret tekitav muutus, haigus on levinud uutesse geograafilistesse piirkondadesse – hukkunud on ebatavaliselt palju metslinde ja linnugripijuhtumite arv imetajate seas on väga suur,» ütles WOAH teadusjuht Gregorio Torres.
Inimene nakatub linnugripiga tavaliselt kas otsesest või kaudsest kokkupuutest nakatunud elusate või surnud kodulindudega või saastunud keskkonnaga. WHO ametnike sõnul ei paista viirus ühelt inimeselt teisele kergesti levivat, kuid rõhutavad, et võimalike muutuste suhtes on vaja olla tähelepanelik.