VIDEO Nunnu röövik tekitab rakkudesse auke ja kõrvetab valusalt, kuid sellest võib kasu olla vähiravis

Copy
Rööviku okkad meenutavad kaugelt pehmet karvkatet
Rööviku okkad meenutavad kaugelt pehmet karvkatet Foto: Handout / Queenslandi ülikool

Okkalise koiperekonna Megalopyge röövikute traumeeriv mürk suudab tänu 400 miljonit aastat tagasi bakteritelt päritud mehhanismile tekitada rakkudesse auke, teatas Austraalia teadlaste töörühm teisipäeval.

Megalopyge röövikud, kes eelistavad elupaigana Põhja-Ameerika tammepuid ja jalakaid, näevad peaaegu ohutud välja, sest nende okkad sarnanevad pehme karvaga. Kuid need okkad võivad Queenslandi ülikooli teadlaste sõnul tekitada piinava pistetunde, mis on võrreldav kõrvetava söe puudutamise või vastu kiviseina lendamisega. Sageli satuvad rööviku ohvrid haiglasse.

Teadlased leidsid teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus, et nende mürk erines kõigest, mida varem on putukates täheldatud, ütles molekulaarbioloogide uurimisrühma juht Andrew Walker. Selles sisalduvaid valke võiks võrrelda kolibakteri ja salmonella bakterite toodetud toksiinidega, mis kleepuvad rakupindadele ja moodustavad sõõrikusarnaseid auke tekitavaid struktuure, ütles töörühm.

«Röövikute mürk on pärit enam kui 400 miljonit aastat tagasi bakteritelt üle võetud geenidest,» selgitas Walker. Niisugustel toksiinidel võib aga olla tulevikku meditsiinis: selle võime tõttu rakkudesse siseneda võiks seda kasutada näiteks mõne ravimi manustamisel või vähirakkude selektiivsel tapmisel.

Tagasi üles