Kanaluud vedelevad kõikjal ja tulnukad võivad sellest nii mõndagi õppida
/nginx/o/2023/07/11/15448254t1h9be6.jpg)
Kui tulnukad või meie kauged järeltulijad 500 000 aasta pärast Maa mineviku uurimiseks meie planeedi settekihte läbi kammima hakkavad, leiavad nad tavatu tõendi ootamatu muutuse kohta, mis elu Maal pool miljonit aastat varem pea peale pööras: kanaluud.
Teadlaste leidude kohaselt on inimkonna isud ja tegevus nii radikaalselt muutnud looduslikke süsteeme, et see on viinud meie planeedi uude geoloogilisse ajajärku, mida nimetatakse antropotseeniks ehk inimeste ajastuks.
Muda ja kivide vahel leidub ka muid märke planeedil aset leidnud olulisest murrangust umbes 20. sajandi keskel: süsinikdioksiidi, metaani ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni järsk tõus; tuumapommikatsetustest pärinev radioaktiivne praht; kõikjal leiduv mikroplast ja invasiivsete võõrliikide levik.
Kuid kanaluud võivad olla ühed kõnekaimad leiud ja meie lugu jutustada rohkem kui ühel moel. Esiteks on need inimese leiutis.
«Praegused lihakanad on oma esivanematest ja metsikutest sugulastest kardinaalselt erinevad,» ütleb Carys Bennett, geoloog ja 2017. aastal teadusajakirjas Royal Society Open Science’is avaldatud uuringu juhtivautor, kus ta esimest korda pakkus välja, et kana võiks käsitleda kui antropotseeni tunnusliiki. «Keha suurus, skeleti kuju, luude keemia ja geneetika on kõik erinevad.»
Teisisõnu on nende olemasolu tõend inimkonna võimest loodust mõjutada ja looduslikesse protsessidesse sekkuda. Kaasaegne broilerkana on pärit Kagu-Aasia džunglitest, kus selle esivanem puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) umbes 8000 aastat tagasi kodustati.
Kodustatud kanade biomass on üle kolme korra suurem kui kõikide metsikute linnuliikide biomass kokku.
Liiki on kaua tema liha ja munade pärast väärtustatud, kuid selle tehniline aretus ümara keha ja lühikese elueaga olendiks, keda on saada maailma supermarketites, algas alles pärast II maailmasõda. «Tavaliselt võtab evolutsioon miljoneid aastaid, kuid praegusel juhul on vaid mõne aastakümne jooksul tekkinud uus looma vorm,» ütles Leicesteri ülikoooli paleobioloogia emeriitprofessor Jan Zalasiewicz AFP-le.
Möödunud aastal jõudis Zalasiewiczi juhitud ametlik antropotseeni uurimisrühm järeldusele, et Holotseeni ajastu – mis algas 11 700 aastat tagasi, mil lõppes viimane jääaeg – rajas tee antropotseenile 20. sajandi keskel. Teisipäeval avaldab töörühm paiga, kus see muutus kõige ilmsemalt esindatud on.
Teine tõendusmaterjal on broilerkanade kõikjalolu: praktiliselt igal pool Maal, kus on inimesi, leidub ka ohtralt jääke meie liigi lemmikust valguallikast. Vastavalt ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetele on praegu maailmas igal ajahetkel umbes 33 miljardit kana. Kodustatud kanade biomass on üle kolme korra suurem kui kõikide metsikute linnuliikide biomass kokku. Iga päev tapetakse vähemalt 25 miljonit kana.
Kuigi paljudes paikades välditakse veise- või sealiha söömist, ei ole just kuigi paljud kultuurid maailmas kanaliha oma menüüst välja jätnud. «Kanad on sümbol sellest, kuidas meie biosfäär on muutunud ja kuidas selle üle domineerib nüüd inimeste tarbimine ja ressursikasutus,» ütles Bennett, kes nüüd töötab organisatsioonis People for the Ethical Treatment of Animals (PETA).
«Suur arv äravisatud kanaluid jätab selge märgi meie geoloogiasse,» ütles ta.