Üheks viisiks muistsetes ühiskondades valitsenud meeste ja naiste vahelise võimutasakaalu lahti mõtestamiseks on inimeste jäänuste uurimine. Kuid sageli on keeruline määrata, kas kehvasti säilinud luustikud kuulusid meestele või naistele. Kuuma ja kuiva kliimaga aladelt (nagu seda on Pürenee poolsaar ehk Hispaania ja Portugal) leitud jäänustest on keeruline isegi DNA-d eraldada.
Lõuna-Hispaanias Seville’i linna lähedal asuvalt suurelt arheoloogiliselt leikohalt Valencina on leitud mitu suurt ja kompleksset hauda. Need on pärit aastatest 2900-2650 eKr, mida tuntakse eneoliitikumi ehk vase-kiviaja nime all. Toonases ühiskonnas oli normiks matta palju inimesi korraga, kuid 2008. aastal avastasid arheoloogid haua, kuhu oli maetud vaid üks inimene. 2008. aastal standardiks olnud uurimisprotseduuri käigus saadi teada, et isik oli 17-25-aastane mees, kirjutatakse neljapäeval teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus.
Inimjäänuste kõrvalt leidsid arheoloogid rohkelt luksuslikke esemeid, nende hulgas suur keraamiline taldrik, millelt leiti veini ja kanepi jälgi. Lisaks oli hauas terve elevandivõhk ja palju muid elevandiluust esemeid, mistõttu pandigi hauas olnud inimesele hüüdnimeks Elevandiluumees.
Leitud aarded viitasid, et noore inimese näol oli tegu aastatel 3200-2500 eKr Ibeerias sotsiaalselt enim silmapaistva isikuga. Pärast aastaid leidude uurimist otsustasid teadlased siiski üle kontrollida, kas tegu oli ikkagi mehega.
Selleks kasutasid nad uut tehnoloogiat, millega testisid inimese hammastes leiduva valgu amelogeniini olemasolu, mis sugude vahel erineb. Leid tuli uuringu juhtivautori Seville’i ülikooli teadlase Marta Cintas-Peña sõnul rühmale üllatusena – Elevandiluumees on hoopis naine, Elevandiluunaine.