Harvardi ülikooli teadlane Lijun Qi kasutas koos oma töörühmaga hiirte kliitorites ja peenistes asuvate närvilõpmete kogumike (tuntud ka kui Krause kolvikesed) uurimiseks värvimistehnikat. Krause kolvikesed avastati inimestel 1860. aastal, kuid nende ülesanne jäi toona selgusetuks. Harvardi teadlased leidsid, et kolvikesed olid kliitorites kokku koondunud tihedamalt, peenistes aga jaotunud hõredamalt.
Järgmise sammuna andsid nad hiirte suguelunditele stiimuleid. Krause kolvikesed reageerisid kõige aktiivsemalt siis, kui suguelundeid puudutati vibreeriva seadme või pintsliga. Seda mõõdeti närvilõpmete elektrilise aktiivsuse järgi.