Uskumatu — vananemisvastane süst parandab ahvide mälu

Ahvide mälu paranes, kui neile «nooruslikkuse valku» süstiti Foto: Pexels

Teadlased avastasid, et kui süstida vananevaid ahve «nooruslikkuse valku» sisaldava süstiga, parandab see nende kognitiivset funktsiooni.

Teadusajakirjas Nature Aging avaldatud uuringus leiti võimalik uus ravi neurodegeneratiivsete haiguste (nt Parkinsoni tõbi, Alzheimer jm) jaoks.

See on esmakordne avastus - kui taastada kehas klotho (loomulik «nooruslikkuse ensüümvalk» meie kehas, mille kogus väheneb vananedes) tasemed, parandab see vananeva ahvi kognitiivseid võimeid. Varasemalt hiirte peal tehtud uuringud on näidanud, et klotho süstid võivad pikendada eluiga ja suurendada sünaptilist plastilisust, mis on seotud õppimise ja mäluga.

«Arvestades primaatide ja inimeste vahelist geneetilist ja füsioloogilist sarnasust, võiks selline ravi aidata ka inimestel kognitiivseid häireid ravida,» ütles Londoni ülikooli kolledži neuroloog Marc Busche.

Valgule antud nimi «klotho» tuleneb Kreeka mütoloogiast jumalanna Klotho järgi, kes «ketrab elu lõnga».

Mälutestid ahvidega

Uuring hõlmas vanemas eas reesusmakaakide (Macaca mulatta) kognitiivsete võimete kontrollimist. Pärdikud olid keskmiselt 22-aastased. Enne ja pärast ühekordset klotho-süsti viidi läbi käitumuslik eksperiment, et kontrollida nende ruumilist mälu (mälu asjade asukoha meeldejätmiseks). Teadlane peitis söödava maiuse ära ning pärdikud pidid selle asukohta meeles pidama.

Californias asuva San Francisco ülikooli teadlane ja uuringu kaasautor Dena Dubal võrdleb pärdikute mälutesti näiteks auto parkimiskoha meeldetuletamisega, mis võib vananedes raskemaks muutuda.

Pärdikud tulid peale klotho-süsti testidega märkimisväärselt hästi toime. Enne süsti tuvastasid nad maiuse asukoha umbes 45 protsendil juhtudest ning peale süsti umbes 60 protsendil juhtudest. Parem mälu püsis pärdikutel vähemalt kaks nädalat. Kuigi varasemalt kasutati hiirtega tehtud uuringutes suuremat klotho-annust, osutus sel korral juba suhteliselt väike annus efektiivseks.

Ebaselge mehhanism

Siiski pole täpselt teada, kuidas klotho-süst kognitsiooni mõjutab või miks see mõju nii kaua kestab. Klotho ise ei suuda läbi vere ajju jõuda, mistõttu tuleb selle nähtuse selgitamiseks leida vahelülid, ütles Dubal teadusajakirjale Nature. Samas annab see uuring siiski lootust ja on väga mõjuv põhjus, miks inimkatsetega alustada.

Norra tehnikaülikooli neuroloog Gøril Rolfseng Grøntvedt nõustub, et vastuste leidmiseks tuleb teha edasist tööd. Grøntvedt ja tema töörühm leidsid oma uuringus, et loomulikult kõrgema klotho-tasemega Alzheimeri patsientidel ei ole kognitiivne häire nii tõsine kui madalama klotho-tasemega inimestel.

See tähendab, et kui klotho kogust kunstlikult suurendada, võib sellel olla kasulik mõju. Hetkel on kõige olulisem uurida «nooruslikkuse valgu» toimemehhanismi, et seda lõpuks ka kliiniliselt kasutada saaks, ütles Grøntvedt.