/nginx/o/2023/07/06/15438618t1h3822.jpg)
Inimese näoilme ja kehahoiaku tõlgendamine on oluline selleks, et aru saada tema isiksusest, emotsioonidest või kavatsustest. Aga kuidas käituvad selle suhtes koerad? Kas ka nemad suudavad näoilmeid ja kehahoiakut sama hästi tõlgendada? Viini ülikooli uuring on leidnud nendele küsimustele vastused.
Eelnevad uuringud on juba kindlaks teinud, et inimajus asub oimusagaranimeline piirkond, mis keskendub teiste inimeste mõistmisele ning selle lähedal asuvad piirkonnad keskenduvad näoilmete ja kehaasendi tõlgendamisele. Sama kehtib ka esikloomaliste puhul. Samas on meil aga vähe informatsiooni selle kohta, kuidas teised loomad näoilmeid ja nendega seotud emotsioone eristavad.
Teadusajakirjas Communications Biology avaldatud uuringus vaatlesid Viini ülikooli teadlased koeri, et näha, kas evolutsioon on võimaldanud nende ajul näoilmeid ja kehaasendit samamoodi tõlgendada nagu meil.
«Meie uuringu eesmärk oli vaadelda, kas koerte ajus toimub samasugune emotsioonide lahtimõtestamine nagu meil,» selgitas uuringu kaasautor Magdalena Boch Viini ülikooli pressiteates.
Funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRT) uuringutel osales 15 koera ja 40 inimest. Skaneeringu ajal näidati neile pilte nii inimese kui koera näoilmetest ja kehaasenditest ning igapäevastest objektidest, nagu mänguasjad või toolid. Et uuring oleks võimalikult paikapidav, olid piltidel erineva näoilme ja kehaasendiga inimesed ja koerad (nt hüppavas asendis või ülespoole vaatav). Lisaks kujutasid pildid neutraalseid ja positiivseid emotsioone (nt magav, naeratav) ning erinevaid vaatenurki (nt ülevalt alla, külje pealt).
/nginx/o/2023/07/06/15438632t1h12a5.png)
Kahe viieminutilise skaneerimissessiooni jooksul näidati nii inimestele kui koertele 180 erinevat pilti. Koerad said enne uuringut põhjaliku väljaõppe, et nad oleksid MRT ajal rahulikud ilma kinnisidumise või rahustiteta ning nad võisid vabalt ka MRT-aparaadist lahkuda. Koerte pea oli õrnalt kinni seotud, et tagada mürasummutavate kõrvatroppide püsimise, mida nad protseduuri ajal kandsid.
Analüüsides skaneeritud pilte koerte ajudest, leidsid teadlased esimese tõendusmaterjali selle kohta, et nii nagu inimestel, on ka koertel oimusagara piirkond, mis keskendub kehahoiakute tõlgendamisele. Lisaks sellele leidsid nad koertel veel kolm ajupiirkonda, mis eelistavad näoilmete ja kehaasendite tõlgendamist rohkem kui elutuid objekte.
/nginx/o/2023/07/06/15438622t1hbc07.jpg)
«Inimesed keskenduvad suhtlemise käigus sageli teise inimese näole,» ütles Boch. «Meie uuringu tulemused viitavad sellele, et koerte jaoks on nägu samuti oluline teabeallikas. Kuid kehahoiak tundub olevat peamine asi, millele koerad keskenduvad.»
Lisaks leidsid teadlased, et kui koerad vaatasid pilte näoilmetest ja kehahoiakutest, ei aktiveerunud neil nägemisega seotud ajupiirkond, nagu inimestel. Selle asemel aktiveerusid nende ajus piirkonnad, mis on seotud lõhnade tajumisega. Teadlased väidavad, et see uuringu tulemus tõestab koerte tundlikkust lõhnade suhtes ning lõhna ja nägemise seotust sotsiaalse ja sisulise teabe tõlgendamisel.
Koerte ajupiirkonnad, mida uuringu jaoks vaadeldi, püsisid aktiivsena olenemata sellest, kas nad nägid piltidel inimesi või koeri. Teadlased väidavad, et see peegeldab meie pikaaegset suhet meie neljajalgsete sõpradega.
«Isegi kui koerad ja inimesed pole geneetiliselt sarnased, on nad olnud meile lähedased kaaslased juba tuhandeid aastaid,» ütles uuringu kaasautor Claus Lamm. «Seetõttu annab koerte ja inimeste võrdlemine meile uusi teadmisi sotsiaalse taju ja teabe töötlemise kohta.»
Teadlased väidavad, et nende uuring on esimene samm võrdlemaks, kuidas inimese ja koera ajud tajuvad näoilmeid ja kehaasendeid. Samas on vaja täiendavaid uuringuid, et saada koerte tajumehhanismidest paremini aru.
/nginx/o/2023/06/27/15417371t1hf399.jpg)