Meie laulu- ja tantsupidudega samal ajal lõppeb igal aastal Taanis toimuv poolesajandilise traditsiooniga Roskilde festival. Selle ühe Euroopa suurima pop- ja rokkmuusikafestivaliga on kohalikud, kuigi tõenäoliselt veidi teisel moel, samuti emotsionaalselt tugevalt seotud. Elu on näidanud, et lõputa paduvihm ei heiduta ei laulupeolisi ega roskildelasi. Kuid kogenumad festivalikülastajad teavad juba oodata, et pärast nädalapikkust eufoorilist pidutsemist, olgu see siis porilompides või kuivas palavuses, saabub Roskilde blues.
Tellijale
Eufoorilise laulupeo järel helisevad hinges nukrad lõputaktid
Tegu pole mitte bluusirütmidest kantud suurfestivali muusikalise jätkuga, vaid hoopis hinge näriva masendus- ja melanhooliatundega, mille kammitsates on keeruline endaga midagi peale hakata. Tõenäoliselt jagavad seda tunnet ikka ja jälle ka paljud laulu- ja tantsupeolised ning siin on mängus veel midagi peale suure kultuuriväärtuse.