Koroonavaktsiini alusaine sunnib vähirakud enesetappu sooritama — loe kuidas!
5. juuli 2023, 18:21
Teadlased on välja töötanud võimaliku uue vähiravi, mis toimib sarnaselt koroonavaktsiinile. Ravimeetod hõlmab mRNA molekulide toimetamist vähirakkudesse, kus nad hakkavad mürgiseid valke tootma ning tapavad seekaudu pahaloomulise kasvaja.
Kõigis elusrakkudes on valku tootvad ribosoomid. Informatsiooni-RNA (ing k messenger RNA ehk mRNA) määrab valgu primaarstruktuuri ehk millist valku iga ribosoom tootma peab.
Viimase paari aastakümne jooksul on teadlased avastanud, et nad saavad seda mehhanismi muuta ning vajaduse korral kasulikke valke toota.
mRNA peal põhinev tehnoloogia sai olulise tõuke Covid-19 pandeemia ajal, sest BioNTech ja Moderna arendasid vaktsiine, milletõttu hakkasid inimrakud viirusele sarnaseid piigivalke tootma. See tekitas meie kehas immuunvastuse ning aitas kehal järgnevate nakkustega võidelda.
Sellest hetkest alates on teadlased suunanud oma tähelepanu vähiravi peale ning on katsetanud mRNA kasutamist valkude tootmiseks. Valgud, mida mRNA toodab, matkivad kasvajate poolt toodetud valke ning see tekitab immuunvastust vähirakkude vastu. Selle toime on koos teiste ravimeetoditega (näiteks immunoteraapiaga) vägagi paljutõotav.
Uus ja paljutõotav vähiravi
Teadusajakirjas Theranostics avaldatud uuringu käigus töötasid Iisraelis asuva Tel Avivi ülikooli teadlased välja mRNA vähiravi, mis toimib veidi teistmoodi. Uues tehnoloogias pannakse mRNA molekulid tootma bakterite poolt toodetud toksiini, mis toimetatakse seejärel lipiidsetesse nanoosakestesse ja süstitakse kasvajasse. Seeläbi hakkavad rakud tootma toksiini ja mürgitavad iseennast. Töörühm räägib, et see võib olla keemiaravist ohutum valik, sest keemiaravi kahjustab ka tervislikke rakke.
«Kui süstida meie mRNAl põhinevat ravimit kasvajakoldesse, saame sundida vähirakke «enesetappu» sooritama ilma tervislikke rakke kahjustamata,» ütles uuringu kaasautor professor Dan Peer Tel Avivi ülikooli pressiteates. «Lisaks ei saa vähirakud meie ravimi suhtes resistentseks muutuda nagu sageli keemiaravi puhul juhtub, sest me saame iga kord erinevat looduslikku toksiini kasutada.»
Hiirte peal läbiviidud katsetes hävitati üheainsa süstiga 44 kuni 60 protsenti melanoomi vähirakkudest. Kasvaja paljunemine aeglustus ja hiirte tervis oli oluliselt paranenud võrreldes kontrollrühma hiirtega. Närilistel kõrvaltoimeid ei täheldatud.
Kuigi idee kõlab paljutõotavalt, on oluline märkida, et uuring on alles väga varajases staadiumis. Kahjuks pole garanteeritud, et ravim toimib samamoodi ka inimeste peal ning esmalt tuleb teha rohkem ulatuslikke loomkatseid.