PIKK PUHKUS ⟩ Varajases Universumis kulges aeg 5 korda aeglasemalt (1)

Copy
Kunstniku nägemus kvasarist
Kunstniku nägemus kvasarist Foto: NOIRLab / NSF / AURA / J. da Silva / SWNS

Näib, et varajases Universumis liikus aeg viis korda aeglasemalt, järeldasid teadlased esmaspäeval avaldatud uuringus, kus nad kasutasid nähtuse kinnitamiseks «kelladena» esimest korda kvasareid.

Einsteini relatiivsusteooria järgi peaksime ruumi laienemise tõttu nägema kauge Universumi aeglast liikumist, selgitas uuringu juhtivautor, Sydney ülikooli astrofüüsik Geraint Lewis. Varem on teadlased kosmiliste kelladena kasutanud väga heledate plahvatavate tähtede – supernoovade – vaatlusi ja näidanud, et aeg liikus kaks korda aeglasemalt, kui Universum oli poole noorem kui praegu.

Uues uuringus kasutati veel heledamaid kosmilisi objekte – kvasareid – et heita pilk veelgi kaugemale 13,8 miljardi aasta vanuse Universumi ajalukku. Nagu kirjutatakse teadusajakirjas Nature Astronomy avaldatud uuringus, tundus aeg vaid miljard aastat pärast Suurt Pauku liikuvat viis korda aeglasemalt.

Kuigi meie poolt vaadates tundub kõik aeglasem, rõhutas Lewis, et n-ö aja kogemine nendes kaugemates kohtades oli samasugune. «Kui ma suudaksin teid maagiliselt 10 miljardi aasta taha viia ja teid ühe kvasari kõrvale asetada ja teil oleks stopper, paistaks aeg täiesti normaalne,» selgitas ta AFP-le. «Üks sekund oleks üks sekund.»

Nn kosmoloogilise ajalise aeglustumise mõõtmiseks analüüsisid Lewis ja Aucklandi ülikooli statistik Brendon Brewer 20 aasta jooksul kogutud andmeid 190 kvasari kohta. Kvasarid ehk ülimassiivseid musti auke ümbritsevad kokkusurutud alad kaugete galaktikate keskmes on arvatavasti Universumi kõige heledamad ja võimsamad objektid, mis muudab need Lewise sõnul kasulikeks «majakateks» Universumi kaardistamisel.

Siiski on neid olnud kosmiliste kelladena keerulisem kasutada kui supernoovasid. Varasemad katsed kvasareid ajalise aeglustumise mõõtmiseks kasutada on ebaõnnestunud, mis Lewise sõnul viis teatud kummaliste ettepanekuteni. Nende hulka kuulusid teooriad, et võibolla polegi kvasarid nii kauged, kui arvatud, või isegi kahtlus, et kosmoloogias on midagi olulist fundamentaalselt valesti mõistetud.

Lewis ütles, et nende värske uurimus paneb kõik paika, ja lisas, et see kinnitab ka, et Einsteinil oli õigus. Nende edu võti oli andmete rohkus ning kaasa aitasid ka hiljutised edusammud juhuslikkuse statistilises mõistmises. Et kvasarid mõõdetava «tiksumisega» kelladeks muuta, pidid teadlased aru saama turbulentsetest plahvatustest, mis tekkisid siis, kui mustad augud ainet neelasid. Lewis võrdleb seda ilutulestiku jälgimisega, kus suured sädemeküllased vilkumised tunduvad juhuslikud, kuid erinevad elemendid muutuvad eredaks ja tuhmuvad omaenda ajaskaala järgi.

«Meie harutasimegi selle ilutulestiku vaatemängu lahti ja näitasime, et ka kvasareid on võimalik kasutada standardse ajamarkerina varajases Universumis.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles