TEADUSKROONIKA ⟩ Tartus toimus rahvusvaheline madalaveeliste järvede alane konverents – milleks neid veel uurida?

Peipsi järve rannik. Foto: Wikimedia Commons

Madalaveelistes järvedes on küll kaduvväike osa Maa mageveest, kuid toitainete filtritena on neil eriline roll. See on ka põhjus, miks neid uurida. Juuni keskel toimunud konverentsi ettekanded olid niivõrd pungil uutest teadmistest, et paljudest neist asjust ei tahetud aga laiema avalikkuse ees veel rääkidagi enne, kui artiklid teadusajakirjades avaldatud.

Maailma madalaveeliste järvede uurijad kohtusid Eesti Rahva Muuseumis juuni keskel, kus 11.-16. juunini toimus selliste järvede teemaline rahvusvaheline teaduskonverents.
Konverentsi korraldas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool ning Eestis oli see konverents esmakordselt. Peakorraldajateks Priit Zingel ja Helen Agasild.

Madalad järved on omaette nähtuseks Maa ökosüsteemis. Kuigi piirid on looduses tinglikud, ka madalate ja sügavate järvede eristamine kokkuleppeline. Madalateks loetakse kokkuleppeliselt järvi, mille keskmine sügavus on alla 3 meetri. Kui järve kohta rohkem teada, on paremaks mõõdupuuks see, kas veesammas soojal aastaajal kihistub või on põhjani segunenud. Kihistuvad on siis «sügavad» ja igal aastaajal seguneva veega «madalad» järved.