1,45 miljonit aastat tagasi olime me inimsööjad (1)
27. juuni 2023, 17:03
/nginx/o/2023/06/27/15418412t1h1d84.png)
Nii oli tõesti. Teadlased otsisid tõendeid, mis viitaksid sellele, et ürgaegsed kiskjad jahtisid meie iidseid sugulasi, kuid leidsid hoopis tõendeid kannibalismi kohta.
Washingtoni Smithsoniani loodusajaloo muuseumi paleoantropoloog Briana Pobiner ja tema töörühm leidsid 1,45 miljoni aasta vanuselt sääreluult üheksa lõikejälge. Sääreluu pärineb Homo sapiensi sugulaselt ja see leiti Põhja-Keeniast 1970. aastal. Hominiini liigi täpne määramine on sääreluu leidmise hetkest olnud pideva arutelu all.
Uurimus avaldati teadusajakirjas Scientific Reports.
Uurides fossiilide 3D-mudeleid, märkasid teadlased, et lõikejäljed ei sarnane loomahammustusele, vaid viitavad hoopis kivitööriista sisselõigetele, mida kasutati tõenäoliselt sääreluult liha eemaldamiseks.
«Olemasolev teave viitab sellele, et meie eellased ilmselt sõid teisi liigikaaslasi vähemalt 1,45 miljonit aastat tagasi,» ütles Pobiner Smithsoniani avalduses. «Inimese evolutsioonipuus on liigivahelisest kannibalismist ka mitmeid teisi näiteid, kuid olemasolev fossiil viitab sellele, et meie iidsed sugulased sõid üksteist ellujäämise nimel palju kauem, kui me seni arvasime.»
Sisselõike kohtadest valmistati vormid, millest tehti seejärel 3D-skaneeringud. Skaneeringuid võrreldi 898 näidisega luuvigastustest, mis olid põhjustatud näiteks tallamisest, hammustustest või lõikehaavadest. Sääreluul olevast üheteistkümnest lõikejäljest tunnistati üheksa kivitööriista poolt põhjustatud vigastuseks.
Teised kaks lõikejälge on tõenäoliselt tekitatud mõne toonase aja mõõkhambulise kaslase poolt. Kuna lõikejäljed ja hammustusjäljed ei kattu, ei oska teadlased öelda, kas mõõkhambuline kaslane põhjustas selle hominiini surma või sattus ta sääreluu peale lihtsalt peale hominiini hukkumist.
Kuigi teadlased ei suuda kindlaks teha, kas meie liigikaaslane tekitas luuvigastuse kivitööriistaga ja päriselt sõi inimliha, on siiski leitud märke, mis viitavad ürgaegsete hominiinide kannibalismile.
Sisselõike jäljed asuvad kohas, kus säärelihas oleks olnud, mis viitab sellele, et tööriista käsitlev isik teadis väga hästi, mida ta teeb.
«Need sisselõike jäljed sarnanevad väga loomafossiilide omadega, mida olid meie eellased söömise eesmärgil töödelnud,» ütles Pobiner. «Kõige tõenäolisemalt söödi sääreliha lihtsalt toitumise eesmärgil, mitte rituaalina.»
Mis puudutab liiki, siis algul arvati, et fossiil on Australopithecus boisei, seejärel otsustati 1990. aastal, et on hoopis Homo erectus. Nüüd pole teadlastel aimugi. Ka tööriista kasutamine ei anna selles osas selgust.
Siiski on üks asi kindel - olemasolevate fossiilikogude väärtus on suur. Sääreluu, millest jutt käib, asub Nairobi rahvusmuuseumis.
«Kui muuseumikogud värske pilguga läbi vaadata, võib see viia üsna hämmastavate avastusteni,» ütles Pobiner. «Igaüks ei näe kogu pilti esimese korraga. Vaja on teadlaste kogukonda, kes küsiksid erinevaid küsimusi ja pakuksid uusi meetodeid, et me saaks laiendada teadmisi maailmast.»