NASA James Webbi teleskoop saab rösteri suuruse sõbra
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
25. juuni 2023, 08:54
/nginx/o/2023/06/22/15408658t1hd9a2.jpg)
NASA James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast juba poolteist aastat täitsa üksi universumit uurinud. Nüüd saab ta armsa rösteri suuruse kaaslase.
Hiljuti valis kosmoseagentuur välja rösteri suuruse CubeSati (väike ruudukujuline satelliit), millest saab suure Webbi teleskoobi tilluke «kaaslane», teatas NASA.
NASA otsustas 8,5 miljoni dollarilise kosmosemissiooni kasuks, mida kutsutakse «Lähedalasuvate tähtedega seotud tegevuste jälgimine ultraviolettkiirgusega pildistamise ja spektroskoopiaga» (ing k Monitoring Activity from Nearby sTars with uv Imaging and Spectroscopy ehk MANTIS). Kosmosemissiooni kavandavad ja ehitavad valmis Colorado Boulderi ülikooli teadlased.
Väike kuid võimas kosmoselaev, mille start on kavandatud aastaks 2026, teeb öötaevas täielikul ultraviolettkiirguse spektril vaatlusi.
Need vaatlused võimaldavad CubeSatil uurida tähti, mis on Maast kaugel, ning aitavad täiendada James Webbi teleskoobi vaatlusi eksoplaneetidest.
«Pakkusime MANTIS-e välja kui üheks ultravioletseks kaaslaseks, mis jälgib James Webbi teleskoopi ning vaatleb samu asju. See aitab olulise puudujäägiga - me ei tea, mis keskkondades need planeedid elavad,» ütles Colorado Boulderi ülikooli õppejõud ja MANTIS-e töörühma teadlane Kevin France ülikooli pressiteates.
Kui ematähed pommitavad oma planeete suure kiirgusega, eraldavad planeedid sageli tohutus koguses ultraviolettkiirgust. See võib tähendada, et nad kaotavad oma atmosfääri. Sellise kiirguse mõõtmine on osutunud keeruliseks ja siinkohal tuleb appi MANTIS.
«See on esimene kord, kui me näeme, millised need tähed äärmuslikus ultraviolettkiirguses välja näevad,» ütles MANTIS-e meeskonna juht David Wilson.
«Meie eesmärk on mõista, kuidas tähtedelt kiirgav ultraviolettkiirgus mõjutab planeetide atmosfääre,» selgitab MANTIS-e meeskonna teadlane Briana Indahl.