AK ⟩ Kunstaru areneb üsna Darwini avastatud reeglite järgi

Tehisaru areneb inimese abil omasoodu, kuid siiski üldisi evolutsioonipõhimõtteid järgides. Foto: Shutterstock

ChatGPT ja teised uued AI-lahendused on tekitanud omajagu elevust. Kes kardab, kes kiidab, kes kasutab asjakohaselt. Kuid kas AI on midagi sellist, mida me varem kogenud poleks?

Kui analüüsida AI toimeprintsiipe, siis leiame esmapilgul üllatava, kuid süüvides loogilise sarnasuse looduses toimuvate protsessidega, mis on meid saatnud miljardeid aastaid. Ennekõike sobib võrdluseks evolutsioon.

Kas ChatGPT evolutsioneerub? Küsisin selle küsimuse ChatGPT-lt. Sain mõnes mõttes ootuspärase vastuse:

«ChatGPT ise ei evolutsioneeru looduses toimuva evolutsiooniprotsessi kaudu. See on loodud tehisintellekti mudel, mis põhineb masinõppel ja suurel andmekogul. ChatGPT paraneb ja täiustatakse arendajate poolt, kes teevad regulaarselt uuendusi mudeli arhitektuuri, algoritmi ja õppimisprotsessi osas.

Evolutsioon looduses on seotud organismide kohanemisega ja päriliku materjali muutustega ajas. See protsess on suunatud keskkonna valikutingimuste mõjul ning toimub paljude põlvkondade jooksul. Looduslik valik soosib neid omadusi, mis annavad organismidele eelise keskkonnas ellujäämiseks ja edukaks paljunemiseks.

ChatGPT puhul puudub paljunemine, geneetiline varieeruvus ja looduslik valik. Selle asemel põhineb see suurel hulgal andmetel, millele on rakendatud masinõppe algoritme, et õppida keelestruktuure ja tuletada vastuseid esitatud küsimustele. Kuigi seda mudelit saab täiendada ja parendada, ei toimu selle arendamine protsessi kaudu, mis sarnaneks looduses toimuvaga.

Seega võib öelda, et ChatGPT ei evolutsioneeru looduses toimuva evolutsiooniprotsessi sarnaselt, vaid seda täiustatakse tehisintellekti arendamise ja masinõppe meetodite abil.»

See vastus valmistas oodatud pettumuse, kuid näitab ära AI tänase olemuse. Ta ei suuda kasutada võrdlusmeetodit ega tuletada sarnasuse alusel uusi seoseid, vaid üksnes rekombineerib sõltuvalt sisendküsimusest varem sisestatud tekstidest õpitud tähendusi.

AI «tarkus» sõltub täielikult talle ette antud tekstidest. Kui ChatGPT kalibreerida vaid piiblitekstidega, siis evolutsiooni mõiste kohta ei oskaks ta midagi vastata.

See pole mingi uudis, et arvuti­programm oskab tähestikus olevaid tähti kogumina kokku panna ja neid kogumeid tühikute ja kirjavahemärkidega eraldada. Seda on arvutid «osanud» teha sisuliselt sellest ajast peale, kui nad loodi. Tõtt-öelda oskavad seda teha ka kõik inimesed, oskavad ka ahvid ja koerad. Mõned tähejärjestused võivad isegi sõna moodustada, kuid juhuslikult ritta seatud tähtedest ja tähekombinatsioonidest ei teki tähendusi kandvaid järjestusi.

Me võime mõnda anumasse kokku valada kõik elu põhiliste ehituskivide, näiteks valkude aluseks olevad aminohapped täpselt sellises vahekorras, nagu nad on elus­organismis. Mõned aminohapped võivad omavahel kombineeruda, kuid elus rakku me sealt veel ei saa, sest ei moodustu eluks vajalikke struktuure funktsiooni loovate tähendustega. Juhuslikult liidetud aminohapetest ei moodustu talitlevat valku. Selleks et juhuslikkusest areneks loogiline süsteem, on vaja protsesse kindlate tingimustega tagasisidestada.

Evolutsioon loob tagasiside kaudu tähendused

Ka eluslooduses saavad jätkuvalt juhuslikult kokku erinevad aminohapped. Kõik aminohapped võivad omavahel keemilisi sidemeid moodustada, kuid eluõiguse saavad vaid kindlate järjestustega aminohapete jadad. Valkude sobivaid omadusi tagasisidestatakse põhimõtteliselt kahte moodi. Esiteks peavad amino­hapetest kokku pandud valgud täitma kindlaid talitlusi, mis on aluseks ennast paljundavale elule. Teiseks peavad valkude (ja teiste orgaaniliste ainete) kogumitest moodustunud rakud suutma elus püsida erinevate, tihtipeale muutuvate keskkonnatingimuste juures.

Need valgud, mis esitatud tingimustele ei vasta, kõrvaldatakse loodusliku valiku käigus. Selleks et elusloodus ei peaks pidevalt valima ja sõltuma vaid juhuslikult kokku pandud valkudest, kodeeritakse vajalike valkude ehitus omakorda geenides olevate makromolekulide abil. Nii on evolutsioon eluslooduses juba miljardeid aastaid tagasiside kaudu tähendusi loonud.

Kui inimene õpib tähti tundma ning neist sõnu ja lauseid moodustama, läbib õppimine samuti kahe­tasandilise tagasiside. Kõigepealt annavad vanemad lapsele teada, mida üks või teine tähekombinatsioon tähendab. Nii sõelutakse välja need tähekombinatsioonid, millel on funktsioon ehk tähendus, ja jäetakse kõrvale need, millele osalised tähendust ei omista.

Universaalsed tagasisidemehhanismid on aluseks nii looduses toimuvale evolutsioonile kui ka tähtede abil toimuvale suhtlusele ja AI-le, mis neid mõlemat jäljendab. Lumekirp infotahvlil. Foto: Urmas Tartes

Teise tasandi tagasiside tuleneb konkreetsest keelekeskkonnast, kus on juba kokku lepitud üldised keele­kasutuse mängureeglid. Vanemad ja lapsed võivad omavahel tähendusi omistada ka vaid omavahel arusaadavatele tähekombinatsioonidele, kuid keelekeskkond on see tagasidestamise koht, mis tagab õpitud tähekombinatsioonide laiema arusaadavuse. Tähekombinatsioonid, millest teised aru ei saa, jäävad lõpuks kasutusest välja. Ka keelekeskkond areneb ja nii evolutsioneerub ka keelekasutus.

ChatGPT toimib täpselt samasugustel tagasisidemehhanismidel, nagu see toimub evolutsioonis või inimeste keeleõppes. Kuid

ChatGPT erisus on, et tagasisidemehhanismid kodeeritakse inimeste poolt valdavalt algoritmidesse endisse. Arvuti ei tea mitte ühegi tähekombinatsiooni tähendust. AI algo­ritmidele antakse ette suur hulk tekste, millest arvutialgoritm hakkab otsima kindlate tähekombinatsioonide mustreid: sõnu ja lauseid ning ühe või teise tähejärjestuse esinemise sagedust või ka tõenäosust. Vähem levinud või mitte esinevad tähekombinatsioonid «surevad välja», levinumad kombinatsioonid saavad «eluõiguse». Nii tekib asi, mida nimetatakse keelemudeliks.

AI esimeseks «õpetajaks» ongi talle ette antud tekstid. (Siin pole AI jaoks midagi erakordset, sest põhi­mõtteliselt saab ka inimene tundmatu keele ära õppida vaid selles keeles kirjutatut lugedes.) Edasi polegi tarvis teha muud kui luua «ühendus» sisendkäskluse (kasutaja esitatud küsimus, kommentaar vms) ja väljundi vahel. Ja AI ei tee küsimusele vastates miskit muud, kui analüüsib küsimuseks antud sõnade mustrit ja leiab vastuseks oma keelemudelist küsimusele kõige suurema tõenäosusega seonduvad sõnamustrid, mida omakorda teatud juhuslikkuse alusel varieerib. Ilma vähimalgi moel inimese kombel mõtlemata.

Kust tuleb ikkagi see AI ehk inimese omaga sarnane käitumine? See tuleb osalt loomulikult etteantud tekstidest, sest need kõik ju on inimeste tehtud ja sisaldavad inimeste loomingut. Nii peegeldavad ka AI koostatud tähemustrid paratamatult inimese enda olemust. AI tõlgendus on vaid inimese loodud tekstide tuletis.

ChatGPTd häälestab täiendavalt ka inimene. Täpselt nii, nagu õpetajad koolis õpetavad lapsi paremini keelt kasutama. Algoritme tagasi­sidestatakse seeläbi, et arenduses osalevad inimesed (teatud määral ka kasutajad) annavad ChatGPTd kalibreerides tagasisidet, kui hästi või halvasti üks või teine vastus kõlas. Nii on võimalik seostada teatud mustreid näiteks teatud emotsioonidega sarnanevate väljendustega või ka muude inimlike nüanssidega, kuni tavakasutajal jääb mulje, justkui suhtleks ta kellegi inimese­laadse olendiga.

ChatGPT ei oska luua uusi seoseid

AI-l puudub paraku mõtlemisvõime ja uute seoste loomise võime. Seda nägime tema vastusest «Kas ChatGPT evolutsioneerub?», kus ta selgitas küsimuses olnud mõiste eraldi ära, kuid kujundlike seoste leidmine osutus talle üle jõu käivaks. AI «tarkus» sõltub täielikult talle ette antud tekstide sisukusest ja mitmekesisusest. Kui ChatGPT (või mõni muu AI-lahendus) kalibreerida näiteks vaid piiblitekstidega, siis ei oskaks ta küsimusele evolutsiooni mõiste kohta midagi vastata, sest etteantud tekstides seda tähemustrit ei oleks.

Kui palume AI-l midagi teha ja tundub, et ta justkui tegi midagi meie arvates väga hästi, siis juhtus vaid see, et tõenäoliselt küsisime midagi, millekohaseid inimeste kirjutatud tekstides olnud tähemustreid oli AI analüüsinud tuhandeid, võimalik ka, et miljoneid kordi. AI üksnes valis sisend­tekstis olnud tähemustrile suure tõenäosusega sobiva tähemustri, sealjuures vähimalgi moel millegi üle mõtlemata.

Kui kohtame mõnda AI-lahendust, siis ei maksa neid üle müstifitseerida. Nad ei ole targemad kui inimeste loodud tekstid või ka pildid, mis neile analüüsimiseks ette on antud. Kuid tänu sellele, et nad suudavad kiiresti läbi analüüsida suure hulga inimeste loodut, on neist oskuslikule inimesele väga hea abi­vahend. Meie õnneks juhivad ka AId evolutsioonilised printsiibid ja loodetavasti suudavad AI-lahendused ka ajaga kaasas käia.