VAATA OTSE ⟩ Eesti tippteadlane esineb neljapäeval Euroopa suurel kriisiteemalisel sümpoosionil

Euroopa Komisjoni peateadusnõustaja ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Maarja Kruusmaa. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Eesti akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor Maarja Kruusmaa, kes juhtis Euroopa Komisjoni tellitud kriiside juhtimise raporti koostamist, esineb sel neljapäeval Euroopa suurel kriisidele pühendatud teadussümpoosionil. Huvilistel on võimalik seda otseülekandes jälgida.

Tegemist on teaduste akadeemiate ühenduse ALLEA (All European Academies) peaassamblee teadusliku sümpoosioniga «Kriisid ja teadusuuringute tähtsus: kui valmis me saame olla?» (Crises and the Importance of Research: How Prepared Can We Be?), mis toimub juba 22. juunil. Kruusmaa räägib seal lähemalt oma teadusnõustaja kogemusest kriiside juhtimise soovituste koostamisel.

Sümpoosionil uurivad eri riikide eksperdid, kuidas teadusuuringud aitavad kaasa praeguse aja arvukatele ja omavahel põimunud kriisidele reageerimisele ning nendeks valmistumisele. Maarja Kruusmaa esineb paneelis, kus uuritakse nii valitsemistasandite, geograafiliste piirkondade kui majandussektorite lõikes eri osalejate rolle tulevasteks pandeemiateks valmistumisel ja varasemate pandeemiate mõju hindamisel.

Rohkem infot leiab ürituse kodulehelt, kus toimub ka otseülekanne veebis.

Isegi kõige võimekam riik ei tule üksi toime

Kriiside teema tõusis veel teravamalt päevakorda hiljuti Ukrainas, kus Kahhovka paisu lõhkamine põhjustas kaskaadefekti ehk tagajärjed kasvavas ulatuses. Euroopa Komisjoni tellimusel kriiside juhtimise raporti koostamist juhtinud Kruusmaa ütles ERRile, et tsiviiltaristu tugevusvaru peab ka rahutingimustes olema arvestatud üleujutuste ja tormide sagenemisega – ehk ehitised tuleks teha 100 aastaks.

«Mida kaugemale sa tasuvuspiiri lükkad, siis tuleb välja, et kallimalt ehitada on odavam, sest suurema varuga ehitada on odavam. 30 kuni 50 aasta perspektiivis midagi tõenäoliselt juhtub – me ei tea, mis juhtub, aga tõenäoliselt midagi juhtub,» rääkis Kruusmaa.

Euroopal on tsiviilkaitse mehhanism, millega hiljuti ühines ka Ukraina. Isegi kõige võimekam riik ei tule Kruusmaa sõnul üksi toime. Aidata saab tehnika ja rahaga, sõda piirab aga teistest riikidest päästjate saatmist. See tõstab esile inimeste üldise valmisoleku vajaduse, vahendas ERR Kruusmaa sõnu.

«Kui puudutab asi näiteks merepääste võimekust, siis on kindlasti Norra oma laiapõhjalise elanikkonnakaitsega vabatahtlike merepäästjatega väga hea näide ka Eestile,» lisas Kruusmaa, «Norra merepiir on niivõrd suur, et ei ole võimalik päästelaeva panna igasse sadamasse. Seal peavad valmis olema kohalikud inimesed, kes õnnetuse korral suudavad kiiresti reageerida.»