New Scientist ⟩ Võtke seltskonnas jutuks just need teemad ja te lööte kõik pahviks

Üsna pöörane värk: võimalik, et osa universumist ja selles olevatest jõududest pole muud kui hologramm, mille tekitab miski, mida me lõpuni veel ei hooma Foto: Marek Strandberg / DALL-E tehisaru abil

Tavapärane esoteerika ja astroloogia on vaid hallitanud saiapuru võrreldes sellega, kui suudate oma vestluskaaslastele selgeks teha, et võime olla vaid hologrammid, mis on tekkinud universumi salajastes soppides keevast seni lõpuni hoomamatute füüsikaseaduste ühepajatoidust. Või oleme hoopis tegelased ülivõimsa kvantarvuti kõikehõlmavas protsessoris jooksutatavas tehisreaalsuses?

1997. aasta novembris esitas noor füüsik Juan Maldacena lustlikult julge idee: aegruum, see universumi võrgustik ja nähtava reaalsuse olemus, on hologramm. Paljudele, kes sel ajal tegelesid osakestefüüsika ja gravitatsiooni teemadega, oli Maldacena ettepanek nii üllatav kui geniaalnegi. Enne selle avaldamist oli holograafilise universumi mõiste «kusagil eemal,» ütleb Ed Witten, füüsikateoreetik, kes töötab New Jerseys Princetonis Süvauuringute Instituudis (IAS- Instute of Advanced Studies). «Ma oleksin seda kirjeldanud kui pelgalt uljast spekulatsiooni.» Ja ometi, veidi üle 25 aasta hiljem, on holograafilist universumit laialdaselt tunnustatud kui ühte viimaste aastakümnete olulisemat läbimurret.