NEW SCIENTIST Haruldased ja ohustatud keeled räägivad nii mõndagi meie mõtlemise kohta

Pildil yaghani põlisrahvas 19. sajandi lõpul.
Pildil yaghani põlisrahvas 19. sajandi lõpul. Foto: Avalik omand, Wikimedia Commons

Mullu veebruaris suri Lõuna-Tšiili fjordide vahel üks eaks naine ja vaikis üks keel. Armastatud 93-aastane Cristina Calderón oli viimane teadaolev yaghani keele emakeelekõneleja.v See keel kõlas kunagi Lõuna-Ameerika teravas tipus Tierra del Fuegos (nn Tulemaa). Igasuguse keele kadumine on tragöödia, kuid yaghani keele väljasuremine on eriti valus, sest see ei olnud tavaline keel. See oli isolaatkeel ehk keel, mis erineb täielikult kõigist teistest maailma keeltest.

Tänapäeval kasutusel olevast 7400 keelest moodustavad isolaatkeeled ligikaudu 200 ning paljusid neist ähvardab yaghani keele saatus. Hinnangud näitavad, et sajandi lõpuks on kadunud 30 protsenti kõigist keeltest. Isolaatkeeled, mida räägib vaid mõnisada inimest, on eriti haavatavad.

Kuid mida haavatavamaks on need muutunud, seda rohkem on inimesed teadvustanud, et isolaatkeeled võivad anda palju kasulikku infot inimeste kommunikatsiooni ja kognitsiooni kohta. Viimastel aastatel on need keeled andnud värske ülevaate keele- ja kultuurievolutsiooni vastasmõjust ning kogunenud on toetavat materjali vastuolulisele hüpoteesile, mis seob tegelikkuse mõistmise keelekasutusega. «Igaüks neist isolaatkeeltest on... täiesti uus vaade meie mõistusesse,» ütleb Hawaii Mānoa ülikooli teadlane Lyle Campbell.

Tagasi üles