Teadlased: kosmonaudid saavad Kuul kahe nädalaga aastase kiirgusannuse

Copy
Astronaut Russell Schweickart kosmosekõnnil. Pilt on illustreeriv.
Astronaut Russell Schweickart kosmosekõnnil. Pilt on illustreeriv. Foto: NASA

Venemaa teadlaste kohaselt võivad kosmonaudid saada lubatud aastase kiirgusannuse 14 Kuul viibitud päevaga eeldusel, et sel ajal ei ole päikesepurskeid.

«Kosmonautide rahuliku Päikese tingimustes töö ajal saadud kiirgusannus 22 millisiivertit (mSv) tüüpilisel 14 päeva kestval lühimissioonil on tsüklogrammide alusel võrreldav Venemaa tuumarajatistes ioniseeriva kiirguse allikatega alaliselt või ajutiselt töötavate A-kategooria töötajate maksimaalse lubatud kiirgusannusega,» öeldakse Lavotškini-nimelise teadus-tootmiskoondise siseajakirjas ilmunud artiklis.

Artikkel märgib, et vastavalt dokumendile NRB99 «Kiirgusohutusstandardid» on A-kategooria töötajate maksimaalne lubatud kiiritusannus 20 mSv aastas.

«Suurt ohtu kujutab äärmuslik päikesepurse, kui see leiab aset olukorras, kus astronaut töötab Kuu pinnal skafandris maandumismoodulist märkimisväärsel kaugusel,» kirjutatakse väljaandes.

Öeldakse, et päikesepurske ajal võib jaamast väljas viibivate kosmonautide kiirgusannus ulatuda 1,76 siivertini (Sv), mis on peaaegu kaks korda suurem kui ühe siiverti suurune kutsepiirang.

Teadlaste hinnangul võivad aasta jooksul Kuul töötavad astronaudid, võttes arvesse päikesepurset, saada kiirgusannuse 2,37 Sv, mis on normist kaks korda suurem ega vasta meeskonna ohutusele.

«Samaväärsed annused kosmonaudi kehale aastasel missioonil päikese prootonpursete puudumisel on ligikaudu 26 samaväärset taustkiirguse annust, mis saadakse 14-päevasel missioonil, millele lisandub lennuaegne annus,» öeldi kirjutises.

Artiklist selgub, et sel ajal saab kosmonaut kuni 560 mSv suuruse kiirgusannuse, kuid see on ikkagi pea kaks korda suurem kui orbitaalmissioonidele kehtestatud aastane annusepiirang 300 mSv.

Praegu käivad Venemaal ettevalmistused planeetidevahelise jaama Luna-25 stardiks 2023. aasta augustis.

Läinud aasta lõpus sai teatavaks, et Venemaa ja Hiina sõlmisid valitsustevahelise koostööleppe rahvusvahelise teadusliku Kuu-jaama loomiseks.

Roskosmose juht Juri Borissov teatas 4. oktoobril, et 2030. aastaks on Venemaa tehnoloogiliselt valmis astronaute Kuule saatma.

Tagasi üles