MARILIIS KOLK ⟩ Kalasupp ja mereleitsak ehk kuidas keele kaudu kliima­muutusi lahti mõtestada

Mitmetahuliste kliimaprobleemide lahendamiseks tuleb mõistagi teha kõiksugu loodus- ja täppisteaduslikku tööd, aga see kõik oleks palju keerulisem, kui meil poleks keelt, mille abil oma teadmisi üksteisega jagada. Keelt nähakse keskkonnariskide maandamise juures järjest tähtsama tööriistana ja teadlased on leidnud, et teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest probleemidest on tugevas seoses teadlikkusega sellealasest oskussõnavarast, kirjutab ajakirjanik Mariliis Kolk.

Pea kõigis teadusvaldkondades tehakse üha rohkem distsipliinideülest koostööd, kuid midagi interdistsiplinaarsemat, kui seda on Maad tabanud kliimapalaviku ravimine, on keeruline ette kujutada. Veel pool sajandit tagasi oli sellel alal põhirõhk füüsikalistel arvutustel, kuid nüüd, mil viimastel aastakümnetel on saavutatud teaduslik konsensus kliimamuutuste toimumise ja nende inimtekkelisuse kohta, on järjest enam vaja leida ka lahendusi, kuidas nende muutustega eri elualadel toime tulla.

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnast on viimastel aastakümnetel välja paiskunud uusi mõisteid rohkem kui Mehhiko Popocatépetli vulkaanist tuhapilvi. Kuivõrd need mõisted puudutavad rohkemal või vähemal määral kõiki inimesi, on vaja neid ka kuidagi nimetada, sest kliimapoliitilise edu saavutamiseks peavad füüsik, majandusteadlane ja poliitik üksteist veatult mõistma. Paraku kipuvad pisikese eesti keele jalad valdkonna liiderkeele inglise keele omadest lühemaks jääma ning veatusse mõistmisse panustavate oskussõnade korrastamise ja loomisega tuleb meil süsteemselt ja sihipäraselt ise tegeleda.

Eestis on küll kümneid uute mõistete nimetamise ja korrastamisega tegelevaid terminikomisjone, millest mõned töötavad ka keskkonnavaldkonna terminitega, kuid möödapääsmatult on nende tegevuse põhirõhk praegu terminite kvantiteedil. Õnneks tekib teadustöös siiski vahel haruldasi võimalusi, et oma valdkonna oskussõnade ja nende kasutussobilikkuse üle põhjalikumalt juurelda. Niisugune võimalus avanes ka siinkirjutajal Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisõppekava «Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes» esimese lennu magistrandina.