Päikeseauto ehitanud noored jaanipäevaks puhkama ei pääse
:format(webp)/nginx/o/2023/06/16/15394395t1h632d.jpg)
Neljapäeva õhtul esitleti avalikkusele esmakordselt Solaride II generatsiooni päikeseautot, millega tudengitest koosnev meeskond juba mõne kuu pärast Austraaliasse võistlema suundub.
Suurejooneliseks esitluspeoks kogunes T1 keskusesse üle 300 Solaride’i sõbra ja toetaja. Emotsionaalsel lansseerimisüritusel avaldasid noortele oma kõnedes toetust haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kõrgkoolide esindaja Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ning mentorlust ja sponsorlust pakkunud ettevõtete esindaja Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots.
Meeskond on Austraaliaks valmis
Solaride’i tiimil on seljataga pooleteist aastat kestnud arendus- ja ehitusperiood, millesse on panustanud üle 130 tiimiliikme. Selle hooaja võistlussõiduk on täiesti uue kontseptsiooniga ning on loodud lähtudes kolmest printsiibist: turvalisus, töökindlus ja efektiivsus.
2023. aasta oktoobri teises pooles stardivad Austraalia põhjarannikult Darwinist kümned päikeseautode meeskonnad üle maailma, et võtta ette 3022 km pikkune distants lõunarannikule Adelaide'i. Tiimide hulgas veereb starti ka Baltikumi esimene tiim Solaride, mis koosneb Eesti õpilastest ja tudengitest, kes ehitavad päikeseautot, et arendada iseennast.
Austraaliasse lendavasse Eesti koondisesse kuulub 24 Solaride’i liiget, nende hulgas ka inseneeria valdkonnajuht Mart Erik Kermes ning meeskonna peainsener Karl August Tatunts. Kui koondis lendab lõunapoolkerale oktoobris, siis auto peab merekonteineris teele asuma juba juuli esimeses pooles.
/nginx/o/2023/06/16/15394398t1h3245.jpg)
Puhkuseks aega ei ole
Kermes tõdes pärast lansseerimist, et pingelanguseks veel aega ei ole ning inseneeria tiimi ootavad ees pingelised nädalad testrajal. «Testperiood kestab juuli esimese nädalani ning seega on tohutult tähtis, et järgmisel kolmel nädalal meie meeskonna töötempo ei raugeks.»
/nginx/o/2023/06/16/15394399t1h36bb.jpg)
«Esimesed testid teeme lühemad ja rahulikumad, seejärel hakkame sõitma pikemaid distantse. Loodame, et jõuame ka ringrajal sõitmist katsetada, kuna see on võistluse kvalifikatsiooni üks osa,» lisas Kermes.
Tema sõnul koosneb koondis peamiselt inseneridest, kes hoolitsevad kohapeal selle eest, et auto teel püsiks. Valituks osutusid insenerid, kes on auto ehitamisesse kõige rohkem panustanud, kuid otsuse juures mängis oma rolli ka üleüldine koostöö- ja suhtlemisoskus.
«Polti oskavad kõik keerata - aga kuidas sa oskad läbi saada teiste tiimiliikmetega, kui sa oled magamata ja sul on kõht tühi?» küsis Kermes retooriliselt.
Kängurumaale sõidab ka Solaride’i meediatiim, meedik ning asjaajaja ehk runner, kelle kanda jäävad kõik administratiivsed ülesanded.
Haridus- ja teadusministeerium investeerib inseneride koolitamisesse
Minister Kristina Kallase sõnul on Haridus- ja Teadusministeerium alustanud inseneriakadeemia programmi loomist, eeskujuks juba aastaid edukalt tegutsev IT akadeemia.
Kallase sõnul on oluline mõista, et IT akadeemia edu taga ei olnud riigi sekkumine, vaid see, et IT sektori ettevõtted tekitasid spetsialistide järele nõudluse. «Riik ei koolita inimesi kappi seisma või töötukassa järjekorda,» ütles Kallas, näitlustamaks, et projektid nagu inseneriakadeemia, millesse investeeritakse lähiaastatel ligi 4 miljonit eurot, püüavad täita kindla sektori vajadusi.
Haridus- ja Teadusministeerium on Solaride’i plaatina taseme toetaja - maksumaksjad on ministeeriumi kaudu noorte ettevõtmist toetanud 90 000 euroga.
Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots rõhutas oma kõnes, et noorte inseneride toetamine - nii mentorluse kui ka sponsorluse näol - ei ole kasulik vaid tudengiprojektides osaljatele, vaid ka ettevõtetele endile. Tänaseks juba esimesi solaraidereid palganud Mäeots lisas, et lisaks kompetentsele tööjõule pakub Solaride’i projekt ka võimalust juhina suuremalt mõelda ja julgemalt tegutseda.
Oleks pidanud suuremalt ette võtma
Solaride’i tegevjuht Kristel Leif tõdes pärast lansseerimisüritust rõõmuga, et üritus oli äärmiselt edukas. «Kui meie esimese hooaja kogemus oli see, et kõik oli viimase piiri peal ja kogu aeg metsas, siis tänasesse päeva jõudmine on läinud kuidagi sujuvalt. Järelikult oleks pidanud vist veidi suuremalt ette võtma, sest me oleme ju tulnud siia, et oma vigadest õppida,» sõnas Leif.