Tallinnas alustatakse energiakriisi lahendamist: päikesepaneelid põldudel ja ehitistel saavad kergemaks ning tõhusamaks

Päikeseelementide efektiivsust loodetakse teadlaste koostöös suurendada uute materjalidega - anorgaaniliste kalkogeniitidega. Pilt on illustratiivne. Foto: Martin Baumann / Pixabay

Energiakriisis maailmale on hakanud leevendavaid lahendusi otsima tehnikaülikooli eestvõttel materjaliteadlased üle maailma. 15. ja 16. juunil Tallinnasse kogunevad teadlased otsivad koos uudseid ja ainulaadseid materjale ning lahendusi, et toota päikesest elektrit ning teha seda senisest keskkonnasõbralikumalt, odavamalt ning ressursisäästvamalt.

Teadusprojekti ReNewPV ja konverentsi «1st International Workshop on Emerging Inorganic Chalcogenides Photovoltaics» korraldab Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi õhukesekileliste energiamaterjalide teaduslabor Nicolae Spalatu eestvõttel, konverentsi kava leiab siit.

Praegu toodetakse päikesest energiat ränitehnoloogiaga, projekti ReNewPV koondunud teadlased aga on pööranud oma pilgu anorgaaniliste kalkogeniitide poole. Nende materjalide kasutamisega seotud tehnoloogiad on praeguste lahendustega võrreldes odavamad, keskkonnasõbralikumad ja efektiivsemad. Teadlased loodavad, et tulevikus on uued lahendused kergemad, väiksemad ning tõhusamad, kui praegused päikesepaneelid meie põldudel ja katustel.

Lisaks uute materjalide loomisele töötavad teadlased paralleelselt ka nende rakendustega, sest eri materjalid ning seadmed nõuavad ka spetsiifilisi lahendusi. Näiteks hoonetesse ja hoonetele paigaldatavad seadmed peavad olema paindlikud.

Ka on hädavajalik koostöö eraettevõtetega, et uued lahendused oleks jätkusuutlikud ka turu ja tarbija vaates.

Eesti konverentsile on tulnud sellised materjaliteaduse korüfeed nagu dr. Robert Arndt CTF Solar GmbH-st, prof. Marika Edoff Uppsala Ülikoolist, dr. Edgardo Saucedo IREC-st, prof. Philip Dale Luxemburgi Ülikoolist, prof. Keith McKenna Yorki Ülikoolist.

Need ja pajud teised väljapaistvad materjaliteadlased on koondanud kokku projekti ReNewPV, mille finantseerimine tuleb Euroopa Liidu COSTi (European Cooperation in Science and Technology) rahastust.

Teadusprojekti teeb unikaalseks see, et tavapäraselt omavahel konkureerivate uurimisgruppide võimed on toodud kokku ühte teadusprojekti. Konkureerimisest on saanud koostöö, et kõige tõhusamal ning ressurssi säästvamal moel teadlased panna ühiselt lahendust leidma.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada süsinikujalajälge ning aeglustada kliima soojenemist. Teadusprojektis otsitakse lahendust just neile probleemidele.