Uuring: Eesti elanikud on kliimamuutuse tagajärgede pärast mures

Pärnu Iseseisvuse väljak. Koolinoored on mures planeedi kliima pärast Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Värske uuring toob välja, et Eesti elanikud on mures kliimamuutuse tagajärgede pärast.

Enamiku arvates võivad kliimamuutused nende elukvaliteeti tulevikus negatiivselt mõjutada. Vaid käputäis küsitletuist teab aga, millised riigiasutused kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise eest seisavad.

Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) hinnangul viitavad uuringu tulemused selgelt, et Eesti inimestel puudub kindlustunne, et riik valmistuks piisavalt kliimamuutuse tagajärgedega toimetulekuks. Uuringu järgi on 78 protsenti inimestest mures kliimamuutuse tagajärgede pärast maailmas ning 68 protsenti Eesti elanikkonnast nõustub, et kliimamuutuse tagajärjed mõjutavad nende tulevikku negatiivselt. Eeskätt ollakse arvamusel, et ohus on õigus tervisekaitsele 39 protsendiga ning elule 36 protsendiga.

«Paralleelselt kliimamuutuse pidurdamisega peame endile aru andma, et kliimamuutus ja selle mõjud on kohal ja need aina süvenevad. Ehkki kohanemine on üks peamisi võimalusi, kuidas muutuva kliima tingimustes ka tulevikus oma tervist hoida või toidulaud ja seda tagav loodus säilitada, on Eesti valmisolek tagajärgedega kohaneda ebapiisav,» sõnas KÕKi õigusekspert Triin Jäädmaa.

Uuringust selgus, et vaid kuus protsenti Eesti elanikkonnast teab, millised riigiasutused kliimamuutusega kohanemisega tegelevad. Rohkem soovivad sellest teada 64 protsenti Eesti inimestest – keskmisest rohkem need, kes on tagajärgede pärast juba mures ning nõustuvad, et need mõjutavad nende tulevikku negatiivselt.

«Riigiasutustel peab olema selge rolli ja vastutuse jaotus ning hea arusaam, millega me kliimamuutuste tuules silmitsi seisame. Seda tuleb arusaadavalt edastada ka avalikkusele. Näiteks, mida teeme erakordsete põudade, kuumalainete, metsatulekahjude või paduvihmade korral? Kuidas aitame loodusel toime tulla võõrliikide ja kahjuritega? Kuidas valmistume suureks rändesurveks või ülemaailmseteks tõrgeteks toidutootmises? Samuti on väga oluline, et kohanemisest saaks ruumilise planeerimise elementaarne osa,» selgitas Jäädmaa.

Arvamusuuring viidi läbi 1000 Eesti elaniku hulgas 2023. aasta märtsis-aprillis. Uuringu küsitlustöö tegi Norstat, andmeid analüüsis Intense Growth Hub. Uuringu tellis Keskkonnaõiguse Keskus Euroopa Liidu rahastatava projekti «Avalikkuse teadmiste suurendamine kliimamuutusega kohanemisest ja kliimaõigustest» raames.