Kui maapähklid õlleklaasi satuvad, vajuvad need alguses põhja, kuid tõusevad peagi taas ja hakkavad klaasis «tantsima».
VIDEO ⟩ Teadlased selgitasid välja, kuidas töötab maapähklite ja õlle kummaline tants
Teisipäeval avaldatud uuringus, kus seda kummalist nähtust põhjalikult uuriti, väidavad teadlased, et selle näite abil on võimalik paremini selgitada protsesse, mida kasutatakse mineraalide kaevandamisel; aga ka seda, kuidas magma maakoore sügavustes käitub.
Uuringu juhtivautor, Münchenis Ludwig Miximilaini ülikoolis tegutsev Brasiilia teadlane Luiz Pereira ütles AFP-le, et talle tuli see mõte Argentina pealinnas Buenos Aireses hispaania keelt õppides. Preira sõnul on linnas tavaks õlle sisse pähkleid panna. Kuna maapähklid on õllest tihedamad, vajuvad need esialgu klaasi põhja. Seal muutub iga pähkel nn nukleatsioonikohaks ja nende pinnale tekib sadu väikeseid süsihappegaasi mullikesi, mis pähkleid ülespoole tirima hakkavad.
«Pinnamullid tekivad pigem maapähklitele kui klaasi seintele,» selgitas Pereira. Kui mullikesed pinnale jõuavad, lähevad need katki. Seejärel sukelduvad maapähklid uuesti klaasi põhja, neile tekivad jälle mullid, mis jätkavad oma tantsu kuni süsihappegaas otsa saab või keegi selle ringluse õlut juues katkestab.
Uurimaks, kuidas röstitud ja kooritud maapähklid laagriõlles käituvad, tegid Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa ülikoolide teadlased mitu katset. Teadusajakirjas Royal Society Open Science avaldatud artiklis kirjeldavad nad mitut olulist tegurit, mida nad kokkuvõtvalt õlu-gaas-maapähkel süsteemiks nimetavad.
Nad leidsid, et mida suurem oli kontaktnurk individuaalse mulli kõvera ja maapähkli pinnavahel, seda tõenäolisemalt mull tekkis ja kasvas. Kuid mull ei tohi ka liiga suureks kasvada: uuringu järgi on ideaalne raadius alla 1,3 millimeetri.
Pereira loodab, et selle lihtsasti mõistetava näite varalt on lihtsam selgitada ka süsteeme, mis on kasulikud kas looduses või loodusnähtuste selgitamiseks. Ta tõi näiteks raua maagist eraldamise protsessi. Selles «süstitakse» kontrollitud moel segusse õhku, kust siis mineraal (nt raud) üles tõusma hakkab, sest mullid kinnituvad sellele kergemini. Teised mineraalid vajuvad aga põhja.
Samamoodi võib toimida ka magnetiidi kerkimine kristalliseeritud magmas kõrgematesse kihtidesse, kui vulkanoloogid ootaksid. Nagu maapähklid on tihedamad õllest, on ka magnetiit magmast tihedam, seega peaks see põhja jääma. Kuid suure kontaktnurga tõttu tõuseb mineraal koos gaasimullide abiga läbi magma ülespoole.
Loomulikult pole teaduslikud järeldused pea kunagi lõplikud, eriti, kui tegemist on õllega. Pereira loodab tantsivate maapähklite nähtusest veel parema mudeli luua ning ütleb, et jätkab oma töörühmaga õllekatseid.